“Kolm tahedat lugemist”
Tunamullu suvel leidis keegi kirjandushuviline endise N. kihelkonna ühes vanatalus suvitades tarepealselt rulli paberilehti. Kohe oli ilmne, et tegu on mingi käsikirjaga. Asja ligemal uurimisel selgus üllatusena, et käsikirja autoriks on seni hoopis tundmata kirjamees Heinrich Dawid Rosenstrauch, kelle loomisjõud olid vägevasti õitsele puhkenud XIX sajandi kolmandal veerandil. Allakirjutanu, kelle kätte kirjatööd sattusid, leidis, et […]
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kolmas printsess. Iluasjake. 2 raamatut”
“Kolmas printsess” Kerttu Rakke – viimase aja eesti kirjanduse nõutavamaid autoreid – on seni tuntud noorte naiste skandaalsevõitu probleemide avastajana. Esimene täispikk romaan “Kolmas printsess” viib aga esmapilgul tuntud ja isegi igapäevasesse keskkonda. “Unistuste peadpööritav loogika teeb sellest loost tuhande-ühe-öö-jutu, mida lugedes igale leheküljele järge ootad. Klassikalisele vaeslapse-muinsasjutule kohaselt kulgeb kauni kangelanna saatus läbi raskuste […]
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Kolme katku vahel”
Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end välja saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos […]
“Kolmekesi piiririigist”
Raamat kujutab endast saagat sellest, kuidas randlased Robi Ruudi, Volter Parkenson ja Petka Lopuuga tulevad ennastületades toime eelmise, problemaatilise sajandi väljakutsetega ning jõuavad läbi küllaltki kaelamurdvate tõkete uude aega. Raamatu voorus seisneb selles, et võtab tõsiselt naruväärset ja irvitab kõigis nutukohtades. Raamatu uninatsionaalsed peakangelased ei pälvi ühegi maapealse riigi heakskiitu. Neis aga puuduvad rahvuskonflikti geenid, […]
“Kolmevaimukivi”
Indrek Hargla uus raamat “Kolmevaimukivi” koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks “Tammõküla viljakuivati” on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt “Suvitusromaan” on ilmunud ajakirjas “Looming”. See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan “Mirabilia saladus”), etnoainelisi õudusjutte (“Kolmevaimukivi” ja “Jõulujõud”), klassikaline krimilugu […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Kõmpa”
Suurt vastukaja, vaatamata üllatusmomendile ja novelli pidamisele Tuglase auhinna vääriliseks selle ilmumisele järgnenud aastal, teos ometigi saanud ei ole, nii nagu kogu Alveri proosaloomingut on võrdlemisi vähe käsitletud. Üksildased arvamusavaldused “Kõmpa” kohta on enamasti tunnustavad, kuid jäävad teose sisulise analüüsi puudumise tõttu üldsõnaliseks ja kõlavad siin-seal ehk koguni õõnsaltki. “Kõmpat” on nimetatud ajakriitiliseks, groteskselt sädelevaks […]
“Konarlik tee”
„Konarlik tee“ on romaani „Tint“ vahetu järg; selles jälgitakse Alfred Niinepi edasist teenistus- ja elukäiku. Ta on vahepeal lõpetanud oma juuraõpingud ning töötab kohtus advokaadi abina; nüüd tuleb tal kogeda õigusemõistmise konarlikku, aeg-ajalt isegi ohtlikku teed. Kõik tema elus taandub rahale. Ja pole imestada, et ühel hetkel kaob tal inim- ja ametiväärikus ning ta satub […]
“Kõned ja kirjatööd”
Sisukord: Õnneliku saatusega maja. Kust saada luuda? Novell ja traditsioon. Tuglas pimedas. Pihlakas koduõues. Artur Adsoni kodu ja igatsus. Marie Underi ühe luuletuse ümber. Tuglase tööpäev. Kaks kohtumist. Tuglas ja “Ilo”. EKL. Esimene aastakümme. Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Väike künniselugu. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. Inimlik Elo Tuglas. Kaks maad – ühtviisi lähedased mõlemad. […]
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Kontvõõras”
Aug Siimonlaatser armastas oma sünnipäevade puhul meelde tuletada, et ta on näinud ilmavalgust rukkirehe ajal, millal jõed on rikkad vähkidest, ööd sügavad kui samet ja päevad valgepilvesed. See võis olla kunagi kodumaal nii. Siin maailmajaos, kus nad praegu elunesid, ei teadnud keegi rukkirehtedest. Augustikuu selles pakitsevas elurütmiga ja kirju koestikuga suurlinnas, kuhu nad pärast esialgseid […]
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
“Koopainimesed”
Filosoofilis-sümbolistliku mudelromaani “Koopainimesed” tegevus kulgeb maa-aluses riigis, kus nagu ikka on vastamisi võim ja vaim. Ahistusest kumab läbi lunastuse lootus. Romaan oli esitatud 1984. a romaanivõistlusele, kuid ei pälvinud tolleaegses ideoloogilises õhustikus tunnustust. Novell “Palatilised” on ära märgitud “Loomingu” novellivõistlusel.
“Koopia”
Mia Leite – Arm Priit Kruus – Rain elab hästi Hedda Maurer – Oholibama & Uuts Arm Vaata, ükskord oli üks tüdruk ja tema süda oli armu täis. Nii nagu vahest minulgi on olnud. Või sinul. Ta tegi ilusaid väikeste õnnelike tüdrukute asju ning ta pani oma armule nime. Selleks sai Lohemadu. Ilma mingi põhjuseta. […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
