“Kõik linnud valgusele”
pean lähenema mälestusele soome lahe poolt olen hõre merejää kõrkjate vahel seisin siinsamas rannas kümme aastat tagasi täielik inimvare ütlesin vaikselt usun merd sa ütled seda minule tulevikule see on ju õhtupimedus meri mis usub merd „Kõik linnud valgusele” on Tõnis Vilu seitsmes luulekogu. Loomingu Raamatukogu LXVI aastakäik 2022 nr 10
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kokaiin Balti jaama turult”
Miniatuure vene kultuurist. Sirbi raamatusarja avanumbriks valisime Vaapo Vaheri intiimkommentaarid vene kirjandusele. Kirjaniku loomingu sõltuvus tema eraelust on väga delikaatne ja keeruline teema. Keeruline on ka loomingu sõltuvus ajastust, kus kirjanik elab. Kujutleme neid kolme korraks ringidena. Vaapo Vaheri kommentaarid või marginaalid ühendavad neid kolme veel ühe ringiga, leides ülejäänuist ming ühisosa. Neis on kõike: […]
“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kolm koda”
Romaani tegevus toimub Stokholmis 1980. aasta suvel, ESTO ajal ja pärast seda. Teose peategelasteks on vanaisa Paavel Koda, endine ajalooõpetaja, isa Raivo Koda, endine soomepoiss ja tsiviilinsener ja poeg Madis Koda, doktoritööd tegev bioloog. Nende silmadega jälgitakse toimuvat sel mälestusväärsel suvel – nii ESTO piirides kui tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. Kolme põlvkonna esindajad […]
“Kolm naist” I-II köide. 2 raamatut
Sentimentaalne romaan. MOTO Iga mees on oma õnne sepp. – Eesti vanasõna Aga on veel keegi muu, kes sepitseb sinu õnne kallal ja taob seda oma tahtmise järgi. – Autor *** Ma istun kõrgel mäel ja vaatan kauget tuuleveskit, millel neli laia tiiba õlgadel… Seda teen praegu muidugi vaimus. Aga lapsena vaatasin sellist veskit päris […]
“Kolm reisi”
Reisijutte on mitmesuguseid. On “Gulliveri reisid”, on “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”. Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – “Odüsseia”. Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus; siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.
“Kolm sõlme”
Luulekogu Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole […]
“Kolm tahedat lugemist”
Tunamullu suvel leidis keegi kirjandushuviline endise N. kihelkonna ühes vanatalus suvitades tarepealselt rulli paberilehti. Kohe oli ilmne, et tegu on mingi käsikirjaga. Asja ligemal uurimisel selgus üllatusena, et käsikirja autoriks on seni hoopis tundmata kirjamees Heinrich Dawid Rosenstrauch, kelle loomisjõud olid vägevasti õitsele puhkenud XIX sajandi kolmandal veerandil. Allakirjutanu, kelle kätte kirjatööd sattusid, leidis, et […]
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kolmas printsess. Iluasjake. 2 raamatut”
“Kolmas printsess” Kerttu Rakke – viimase aja eesti kirjanduse nõutavamaid autoreid – on seni tuntud noorte naiste skandaalsevõitu probleemide avastajana. Esimene täispikk romaan “Kolmas printsess” viib aga esmapilgul tuntud ja isegi igapäevasesse keskkonda. “Unistuste peadpööritav loogika teeb sellest loost tuhande-ühe-öö-jutu, mida lugedes igale leheküljele järge ootad. Klassikalisele vaeslapse-muinsasjutule kohaselt kulgeb kauni kangelanna saatus läbi raskuste […]
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Kolme katku vahel”
Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end välja saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos […]
“Kolmekesi piiririigist”
Raamat kujutab endast saagat sellest, kuidas randlased Robi Ruudi, Volter Parkenson ja Petka Lopuuga tulevad ennastületades toime eelmise, problemaatilise sajandi väljakutsetega ning jõuavad läbi küllaltki kaelamurdvate tõkete uude aega. Raamatu voorus seisneb selles, et võtab tõsiselt naruväärset ja irvitab kõigis nutukohtades. Raamatu uninatsionaalsed peakangelased ei pälvi ühegi maapealse riigi heakskiitu. Neis aga puuduvad rahvuskonflikti geenid, […]
