“Kes kardab Aafrikat?” I&II osa. 2 raamatut”
Reisiromaan Raamat Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, samas tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt juurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Keskpäevavalgus”
Romaan meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseeritud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja konarlik […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Ketserid ja patused”
Meri! Joonatan hingas korraks sügavalt. Ei, see lõhn ei tulnud lumest, see oli meri! Ainult meri võib lõhnata niiviisi – kargelt ja niiskelt. Kas ei olnud ta trellitatud akende taga vahtinud oma silmad haigeks ja südame valutama, kui laevad tulid ja läksid otse ta akna alt mööda? Udustel öödel polnud ta saanud und. Ta oli […]
“Kevade reklaam”
Tinksutaja-tihane Tere hommikut, tinksutaja-tihane, esimene kevadkuulutaja, meie meelte tuulutaja! Tere hommikut, talvetaeva kink! Tink-tink.
“Kevade”
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli käes 1895. aasta sügis. Vähemalt nii väidavad sama jutustuse järgi tehtud filmi “Kevade” (1969) avakaadrid, kus see aastaarv krihvliga tahvlile kirjutatakse. Ka Oskar Luts ise astus Palamuse kihelkonnakooli sellel aastal. Järgnev õppeaasta raamatus on täis sündmusi, mida ei pea ümber jutustama ühelegi eestlasele. Teos on rikas tegelaskujudelt, keda Luts […]
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“Kiikajon ja Kaalepuu”
Kogumik sisaldab 113 luuletust, millele näo on andnud klassika paistus. Parafrastiliste või kontrapunkti põhimõttel arendatud seoste “algisiksustele” viitavad päistiitlid: “Artur Alliksaare aimetel”; “Baudelaire´i perra”; “Aleksander Kurtna kõlvatumatel kõladel”; “Henrik Visnapuu voogudel” jne. taskuformaat
“Kiikhobune Antverpenist”
August tundub, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi… Ja jälle näeb August läbi külma udu, mis on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse… Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis […]
“Kiikudes tuules”
Sündinud Tartus 1948, üles kasvanud metsamehe perekonnas Jõgeval Kurista metsamajandis. Hariduselt kunstnik, kirjutama hakkasin 55 aastaselt – on ju sõnadki värv paletil. Ma ei lakka elades mõtlemast armastusest, sest elu ongi mu armastus. Enamikul Eesti tegutsevate firmade naissoost juhtidel on pea samasugune elu nagu romaani peategelasel Railil. Hommikul esmalt ise üles, seejärel lapsed sööta ja […]
“Kimbatus”
“Kus sa Noraga kokku said?” “Helistasin talle.” “Mis ta veel rääkis?” “Ah ei midagi.” “Kus ta elab?” “Pärnus.” Helena tundis tõelist kergendust. Harry noor armuke oli nende ellu küll palju pahandust külvanud, aga nüüd on ta läinud. Elab teises linnas ja vaevalt enam nende kahe elu segama tuleb. “See, mis me sinuga läbi elasime, oli […]
“Kingitus”
Pedro Krusteni esimene teos “Südame rahu” ilmus rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Käesoleval aastal saadab ta välja lühilugude raamatu “Kingitus”, millel on teatud sarnasus ta esmikromaani pealkirja taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud […]
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Kirg ja üksindus”
Romaan Esimene asi, mille preili Judith Hearne oma uues üüritoas välja pakkis, oli ta tädi hõberaamis päevapilt. Ta tädi koht oli tollest kurvast matusepäevast peale alati olnud kaminasimsil, ükskõik millises möbleeritud toas preili Hearne parajasti juhtus olema. Ja kui ta teda nüüd üles seadis, olid silmad päevapildil karmid ja küsitlevad, jagades preili Hearne’i enese halvakspanu […]
