“Kimbatus”
“Kus sa Noraga kokku said?” “Helistasin talle.” “Mis ta veel rääkis?” “Ah ei midagi.” “Kus ta elab?” “Pärnus.” Helena tundis tõelist kergendust. Harry noor armuke oli nende ellu küll palju pahandust külvanud, aga nüüd on ta läinud. Elab teises linnas ja vaevalt enam nende kahe elu segama tuleb. “See, mis me sinuga läbi elasime, oli […]
“Kingitus”
Pedro Krusteni esimene teos “Südame rahu” ilmus rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Käesoleval aastal saadab ta välja lühilugude raamatu “Kingitus”, millel on teatud sarnasus ta esmikromaani pealkirja taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud […]
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Kirg ja üksindus”
Romaan Esimene asi, mille preili Judith Hearne oma uues üüritoas välja pakkis, oli ta tädi hõberaamis päevapilt. Ta tädi koht oli tollest kurvast matusepäevast peale alati olnud kaminasimsil, ükskõik millises möbleeritud toas preili Hearne parajasti juhtus olema. Ja kui ta teda nüüd üles seadis, olid silmad päevapildil karmid ja küsitlevad, jagades preili Hearne’i enese halvakspanu […]
“Kirg”
Armastusromaan “See oli suur ja hämar Alpi võõrastemaja, kuhu jõudsime väsitava matka järele mulle tundmatus ja metsikus maastikus. Algas juba öö – pikk, sajune ja sügisnukker. Vihm peksis raskel, hoogsal krabinal meie väikese toakese tumedaid aknaid ja kuna see asetses hoone kolmandal korral, otse katuse all, siis kostis vihmahoogude valjenedes, otsekui oleks kosk vajunud valjul, […]
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Kirjad emale”
Südamlike mõtete ja Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere õrnade akvarellmaalidega raamat «Kirjad emale» on kaunis kingitus igale emale ja vanaemale. Raamat koosneb lapse kirjadest ja mõtetest emale alates sündimisest kuni vanaduseni. Kõikidest tänastest väikestest tüdrukutest võivad saada kord vanaemad ja vanavanaemad, kuid side oma emaga jääb ikka kõige tugevamaks. Kirjades antakse edasi lapse mõtteid emast ja […]
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
“Kirjandus muutuvas maailmas”
Kogumik sisaldab meie ühe silmapaistvama kirjandusteadlase ja -kriitiku Heino Puhveli viimase aja loomingut. Siin leidub nii kirjandusloolisi kui ka kirjandusteoreetilisi uurimusi, arvustusi, ettekandeid sümpoosionidel, tähtpäevakirjutisi jm. Autori üldistavad sõnavõtud kaasaegse eesti proosa kohta äratavad tähelepanu nn. suurte, internatsionaalse tähendusega probleemide rõhutatud esiletõstmise tõttu. Sisukord. Lühiuurimusi – Etüüd kirjanduse rahvalikkusest – Žanriteoreetilisi vaatlusi – Ajastutunnetus – […]
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Kits läks kiideldes mäele”
Korras Kord elasid meil korraga kolm korraarmastajat: korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Igaüks oli isemoodi olevus, aga omamoodi elasid nad kõik korrast – korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Nende elukorra erinevustest hoolimata oli nende elu-usk üks: kord on kord!
“Kiusatus”
“Oh sa jutt! Kas niiviisi algabki mu uus elu?” ütles Helena kuuldavalt ning sammus magamistuppa. Ase oli sassis, aga Harryt ei olnud. Nõutult laiutas naine käsi. Mis ta peaks nüüd tegema? Mehele helistama? Või mitte helistama? Vastuse leidis ta peeglialualt. Ajalehe servale oli jäetud kiiresti kirjutatud kiri: Tundsin ennast paremini. Pean sõitma Riiga. Tähtsad nõupidamised. […]
“Kivitok”
Kaugel Põhja-Atlandi avarustes asub üksik saar, mille üle kõrgub Mägi, tegutsev vulkaan. Saare ainsateks asukateks on kaheksateist ilmajaama töötajat, kellel on karmide loodusolude tõttu lubatud saarel töötada vaid kaks vahetust, kokku üks aasta. Romaani peategelane Sverre Hansen, noor meteoroloog, satub saarele ettekavatsematult ja kogeb seal viibides mitmesuguseid, nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi. Romaan on […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
