“Kassi nurinad”
Ajalehes ilmund kuid loetav – see on uskumatu aga tõsi. Hardo Pajula on meisteresseist, võib-olla meie viimane suur esseist. Lõpp on teadagi lähedal. Esseistika on ülikõva žanr, sul peab olema midagi öelda ja sa pead oskama kirjutada. See raamat on eelkõige monument kirjaoskusele. Esseistika pole lämisev formaaditäide. Mainitud põhjustel on kodumaine esseistika peaaegu olematu, teibaotsaga […]
“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Katkuhaud”
Ene Mihkelsoni palju tunnustust pälvinud “Katkuhaud” (2007) keskendub keerulisemale ajale Eesti 20. sajandi ajaloos. Tegemist on valusate tagasivaateliste lugudega, mis juhatavad lugeja kõige värskema aja sündmuste kaudu – “Katkuhaud” algab nn Tallinna vabastajate monumendi juurest – tagasi Teise maailmasõja järgsesse aega, mille saladuslikud pained ulatuvad tänasesse päeva. Minevkku vaatav raamat räägib eeskätt sellest, mis ikkagi […]
“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kaugekõne”
Kirjaniku, ajakirjaniku ja karikaturisti Karl August Hindrey (1875-1947) kogumik annab läbilõike tema ulatuslikust novelliloomingust, mille huvikeskmes on algusest peale seisnud inimese psüühiline ja eetiline olemus. (kaaned kulunud)
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Kaugused kaovad”
Kanna enda mured kõik Jumala ette. Ta on ainus, kes ei mõista Sind hukka!
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Kebab ja kilukarp. Kuidas eestlane, soomlane ja türklane restorani tegid ehk kuidas mitte äri teha.”
Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha […]
“Keegi ei kuule meid”
/—/„Keegi ei kuule meid” tegeleb traditsioonilise probleemiga: mida teha olukorras, kus head valikud puuduvad? Vabatahtlikult sõjalise okupatsiooniga nõustumine tundub võimatu, vastupanu on aga juba ette hukule määratud. Oma romaanis ei vaatle Uibopuu seda küsimust mitte otsustajate, vaid n-ö väikse inimese perspektiivist. Väikelinna miljöö ja tegelastegalerii joonistuvad teoses meisterlikult. Ühelt poolt saab linnakesest lakmuspaber, mis peegeldab […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Keegi ei kuule meid” I osa
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Keegi ei kuule meid” II osa
II “Muutunud näod” on romaani teise osa alapealkirjaks, iseloomustades perioodi Eesti liitmisest N. Liiduga kuni Saksa-Vene sõja esimeste nädalateni. Romaani esimeses osas kogu oma konkreetsuses esitatud väikelinn ja selle väga erinevatesse keskkondadesse kuuluvad inimesed – mille all võime kujutleda ka kogu Eestist – on nüüd lõplikult võõra võimu haardes. Kuidas see vallutamine toimus üksikasjades, kuidas […]
“Keegi teine”
Romaan Hiljuti abiellunud paar otsustab osta uue kodu – on ju naise õe ja kunagise armukese tütar nende juurde elama kolinud. Paraku on majanduskriis just Eestisse jõudmas. Viie aasta jooksul lisavad peale laenukohustuse pingeid koondamishirm, säästusurve, õetütre isaotsinguid, kõrvale kolinud seksikas naabrinna… Naispeategelase silme läbi kajastatud masuaastate peegeldust rikastavad sisekaemuslikud mõtisklused. Romaani “Lähedal” lugenule on […]
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Keeristuli”
… Mind ei hoidnud mingi oluline põhjus sel hommikul kinni, aga ometi hilinesin väljaminekuga. Kuigi ma arvestasin võimalust, et autod võivad teatri juures kohal olla ka enne ettenäthud aega, ei rutanud ma seepärast lahkumisega. Ärkvel olin juba ammugi, aga ma ei tõusnud voodist ega tõmmanud pimenduspabereid üles, olgugi, et päev juba ammugi akna taga valendas. […]
“Keiser Julianus. Päevik. Kolmas raamat”
Viimasel ajal oli Constantinopolise koorekihil suurmoeks käia lõbutsemas luksusvõõrastemajas “Kuldkotkas”, mis asus linna peatänava Mesa ääres hipodroomi lähedal. Märtsikuust alates esinesid seal Myrtion, Doris ja Melitta, kolm tumedajuukselist ning mustasilmset tantsijannat, kes oskasid nii peibutavalt peploselõhikutest välgutada oma valgeid reisi, et võõrastemajapidaja kreeklane Diodoros võis hiljem kõik oma lõbutüdrukud ja -poisid edukalt ning tulutoovalt külastajaid […]
“Keiser Julianus”
Romaani tegevusaeg ulatub augustist oktoobrini ab urbe condita 1116, meie ajaarvamise järgi aastal 363. (paberkaaned kulunud ja katki)
