“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Kas mäletad, mu arm? II osa”
“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute. Jaak Radamees on tulnud […]
“Kas see on rumal”
“Ja kuidas ma saan olla õnnelik just nüüd, kui mind alles kuu aega tagasi koondati ja ma tean, et raha, mis pangaarvelt täna nagu imeväel kadus, ei tule sinna järgmise kuu 10. tagasi. Ma peaksin olema hoopis õnnetu ja kurb. Just sellepärast ma ju poodidesse tulingi, et tuju tõsta, et unustada, et ma olen töötu. […]
“Kas siis selle maa keel …?”
Mõttekujutuslikus lavapildis kohtuvad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 33 laureaati (aastaist 1989-2013) akadeemiku endaga ja jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Ajaloolise raami loovad akadeemik Wiedemannile omistatavad võrdlused, kommentaarid ja küsimused. Lisaks selgitavad märkused ja laureaatide lühitutvustused. Loomingu Raamatukogu 11-12/2013
“Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”
“Rooma päevik” on Karl Ristikivi romaan, mis lõpetab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja. Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1976. Raamatu tiitellehel märgitakse täispealkirjaks “Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”, mille on “trükki toimetanud Karl Ristikivi”. Müstifikatsiooni järgi on tegu 9. veebruaril 1718 Tuivere mõisas sündinud Johann Friedrich Kaspar von Revingeni “Tagebuch der Träume” (“Unistuste […]
“Kass sööb rohtu”
Kes olen ma õieti? Kas too raske, ilge mass – mu keha? Kondid, musklid, näärmed, veri? – Ei, ma ei tunne teda. Ta on mulle võõras. – Või see alati hoolitsev, manitsev hääl: Tee nii ja nii, aga mitte kunagi naa? – Ei, ka mitte tormina üle maa ja vee. Anastaksin südameid, tallaksin teistel. Külvaksin […]
“Kass, kes oli kuningas Salomon”
Lugu ühest ebatavalisest kassist, kelle maailm on rohkem inimeste kui kasside oma. Hämmastav ja imeline on raamatus elu, kus põimuvad läbisegi reaalsus ja unenäomaailm. Ilukirjanduslikus stiilis loodud omapärases raamatus kirjutab Mall Jaakson pigem ikkagi inimeste maailmast, mida sagedasti saadab saladusliku Salomoni mõtlik pilk. Ühel hetkel ei tee enam vahet, kas mõni mõte või öeldud sõna […]
“Kassett 1995”
Kätlin Kätlin. Olen sündinud, kasvanud ja käinud koolis. Need on mu luuletused. Kõik. Madis-Mats Kuningas Ilma sain nägema 21.12.1971.a. tõõsõl puul Piusat. Parhilla opi Tarton TÜ maalimist. Mai Alt Mina Mai Alt sündisin 14.05.1974 Viljandis. Praegu elan ja õpin Tartus. A.C. Sündisin 26.02.1973 Tallinnas. Praegu tegelen muusika ja tõlkimisega. Lemme Zipp Olen sündinud 05.06.1974 Võru […]
“Kassi nurinad”
Ajalehes ilmund kuid loetav – see on uskumatu aga tõsi. Hardo Pajula on meisteresseist, võib-olla meie viimane suur esseist. Lõpp on teadagi lähedal. Esseistika on ülikõva žanr, sul peab olema midagi öelda ja sa pead oskama kirjutada. See raamat on eelkõige monument kirjaoskusele. Esseistika pole lämisev formaaditäide. Mainitud põhjustel on kodumaine esseistika peaaegu olematu, teibaotsaga […]
“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Katkuhaud”
Ene Mihkelsoni palju tunnustust pälvinud “Katkuhaud” (2007) keskendub keerulisemale ajale Eesti 20. sajandi ajaloos. Tegemist on valusate tagasivaateliste lugudega, mis juhatavad lugeja kõige värskema aja sündmuste kaudu – “Katkuhaud” algab nn Tallinna vabastajate monumendi juurest – tagasi Teise maailmasõja järgsesse aega, mille saladuslikud pained ulatuvad tänasesse päeva. Minevkku vaatav raamat räägib eeskätt sellest, mis ikkagi […]
“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kaugekõne”
Kirjaniku, ajakirjaniku ja karikaturisti Karl August Hindrey (1875-1947) kogumik annab läbilõike tema ulatuslikust novelliloomingust, mille huvikeskmes on algusest peale seisnud inimese psüühiline ja eetiline olemus. (kaaned kulunud)
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Kaugused kaovad”
Kanna enda mured kõik Jumala ette. Ta on ainus, kes ei mõista Sind hukka!
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
