“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Juhan Liiv. Proosa”
– Linnupesa – Pildike Peipsi rannalt – Õnnelik juhtumine – Pahased naabrid – Muldmäe Mats – Juak – Ühe kirjaniku päevaraamat – Kuulus mees – Jänese kiri jänestele – Vari – Esimesed kirjaniku tundmused – Igapäevane lugu – Peipsi peal – Käkimäe kägu – Nõia tütar – Ühe pildi alla – Ilus suvepäev oli – […]
“Juhan Liiv. Proosa”
Sisukord: Pildikesi Peipsi rannalt, Muldmäe Mats, Juak, Vari, Esimesed kirjaniku tundmused, Igapäevane lugu, Peipsi peal, Käkimäe kägu, Nõia tütar, Ühe pildi alla, Ilus suvepäev oli …, Varblane, Ega me ometi sellepärast vihased ole? …, Teekäija, Töö, Jaan, vaata, kes sealt tuleb? …, Võimatu, Luuletaja, Ei laula!, Tuul, Uurijad.
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Juhan Smuul. Teosed. II osa”
Poeemid. Sisukord: Tormipoeg, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor.
“Juhan Smuul. Teosed. V osa”
Proosa 3 Sisukord: “Surmalaul”, Jaapani meri, detsember, Muhu monoloogid – Mardi Riste, Ärni monoloogid, Mihkli monoloogid, Mõrv Rannu teemajas.
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus. “Juhansoni reiside” […]
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Jumala lood”
Ahoi, ristirahvas! Siin on teile veidi kristlikku kirjandust! Ostke ja palvetage! Sest mis kodu see on, kust puudub jumalasõna? See pole kodu, vaid patupesa! Seda raamatut peab pereisa enne iga söögikorda valju häälega ette lugema ja kui mõni laps ei kuula ning tooli peal keerutab, siis ma saadan talle vistriku kintsu peale! Aamen! Jumal, taevane […]
“Jumala tuultes”
Viis jutustust Sealpool väravaid Kaks elu Ema Jumala tuultes Kivi mere ääres (Raamatus on endise omaniku nimi, paberkaaned puudu)
“Jumala veskid”
Sari: Eesti novellivara Hugo Raudseppa (1883-1952) on iseloomustatud kui reporterit ja filosoofi, elunähtuste registreerijat ning nende kallal juurdlejat, kui erksat vaatlejat ja vaatamisrõõme nautivat elujaatajat. Siinne valik pakub selle reporteri ja filosoofi erilaadilisi lühiproosapalu, millest varasemad on pärit 1926. a ilmunud kogumikust “Ristteed”, hilisemad kogudest “Jumala veskid” (1936) ja “Kivisse raiutud” (1942).
“Jumalad lahkuvad maalt”
Ain Kalmuse uus ajalooline romaan annab meile muistse Eesti vabadusvõitluse eelaja kõige laialdasema kujutuse. Tegevus sünnib tolleaegseis tulipunkides – Peipsi ääres, Saaremaal, Visbys, Lundis, Väina jõel ja Rävälas. Miljöö ja taust on romaanis maalitud suure detailirikkusega, tüübid nii eestlase kui võõraste hulgast on elavad ja omapärased. Sündmused toimuvad ajajärgus, mida meil seni vähe või üldse […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Jumalaga meri!”
Novellid Sisukord – Kojutulek – Tee üle Kamtšatka – Loo lõpp – Kapten Thomsoni tähtis reis – Väike hobune – Õuerahu – Tson Lemberi uus elu – Viimne suviline – Jumalaga, meri! Taskuformaat, sees pühendus
“June / Julien”
Romaanivõistlus 2016 I koht Just nii, ma imetlesin sind, ma jumaldasin sind, aga häbenesin seda päriselt välja näidata. Ma surusin selle tunde kokku ja peitsin väikestesse asjadesse, nagu peotäide maasikatesse, mõnesse kallistusse või puudutusse, väikestesse tähelepanu ja hoolitsuse avaldustesse. Ja siis muidugi need eriti lapsikud tähelepanuavaldused – pritsisin sind murukastmisvoolikust vähimagi kahetsuseta läbimärjaks ja siis […]
“Juriidiliselt on kõik korrektne”
Sergei Kraana on Eesti tunutmaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus seni veel kahjuks mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumorikülje “Naeris” vasakpoolses veerus ilmunud sadu arvamuslugusid, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ja mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Autori akadeemilised teadmised meditsiinist […]
“Jüriöö. Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil”
“Minge, pojakesed, minge ning ärge hiljaks jääge, sest peatselt hakkab taevaserv juba koitma. Minge ja võtke nüüd sakslaste kanda rõhuda nõndasama, nagu nemad on meil rõhunud enam kui sada aastat! Minagi ei tahaks teist maha jääda, kuid jalad, need on mul vanadusest nõnda armetud, et nad ei suuda enam pikka teed tallata: Aga Jüri vakka […]
“Juttud ja teggud”
Eesti ilmalik jutukirjandus tekkis juba 1730.-1740-ndate aastate vahetusel, kuid nood varased raamatukesed olid läbi imbunud pietistlikust meeleparandamisvaimust, mistõttu nende elukujutus jäi ühekülgeks ning kitsaks. Uus järk eesti proosa arengus algas XVIII sajandi viimase veerandi teisenenud vaimses õhkkonnas. Tollal ilmusid mahukad juturaamtud Fr. W. Willmanni ja Fr. G. Arveliuse sulest, uue sajandi esimestel kümnenditel aga J. […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
