“Iseseisvumine”
Iseseisvumisaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991 Luule on oma olemuselt aateline kunst – selline oli Rudolf Rimmeli (1937-2003) põhiline luuletajakreedo. Käesolev postuumne luulekogu koondab endasse luuletaja poolt 1988-1992 kirjutatud ja osaliselt Eesti ajakirjanduses ilmunud isamaa- ja kodanikuluulet. Ühtlasi demonstreerib see luuleraamat sõna- ja trükivabaduse, eestimeelsuse ning kodanikujulguse arengut nimetatud aastatel.
“Issanda koerad”
Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Enn Kippelit tunneb lugeja peamiselt jutustuse “Meelis” põhjal, sootuks vähem aga kui mahukate ajalooaineliste romaanide autorit. Käesolevaga taasüllitatav “Issanda koerad” kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli […]
“Issanda loomaaed. Viru sektor”
Mõni lugu on nagu kruusitäis sooja piima lapsepõlvest. Teine nagu koera haukumine üle lumise välja kauges talus. Vaid aimatav. Lugude taga on oma rahvas – virulased, eestlased ülepea. Tõsi on see, et ka enesekaemusest võib sündida lõputu hulk uusi inimesi ning nende lugusid. On vanade ja väärikate lood, kel ehk pole, mida häbeneda, kuid kidad […]
“Ja ära Kafkat unusta”
Selle raamatu pealkirja eest olen tänu võlgu Toomas Liivile. 2003. aasta suvel kinkis Toomas mulle oma luulekogu, kuhu kirjutas: “Heale kolleegile Toomas Raudamile! Läbilugemiseks! Ja ära Kafkat unusta!” Kiri on kirjutatud punase pastakaga. Kirjas on ka üks kirjaviga: juuli on kirjutatud ühe u-ga. Võimalik, et mingis keeles kirjutataksegi juuli ühe u-ga ja juuli suure tähega, […]
“Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Kogutud teosed III”
Sisukord Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka Hindrey suve viimane, lõplik päev (T. Liiv) Esitrüki arvustusi K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastus, 1939 (B. Kangro) Eesti romaan (B. Kangro) Selgitusi (T. Liiv) Bibliograafilisi andmeid
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
“Jaan Tätte laulud”
See ei ole luuleraamat. See on raamat laulusõnadest. Luuletused on mõeldud lugemiseks, laulusõnad laulmiseks. Elu käbi vahel imelikke ja ootamatuid radu. Umbes kakskümmend aastat tagasi, kui leidsin oma esimese laulu ja hiljem veel mõned laulud, olid need mulle väga intiimsed ja isiklikud asjad. Nagu mõnele inimesele päevik oma salamõtetega. Vahel julgesin neid laulda ka lähedastele […]
“Jaanalind, kägu, kajakas”
“Magnetid on kanal ainult navigeerimiseks, mitte lendamiseks.” Padre Gadelho pani käed rinnal risti. “Aga ära ütle “kana”, see on fööniks, see on niisugune lind, kes põleb ära, aga siis ta tõuseb tuhast ja on jälle elus.” Davi, enam-vähem vist küll kaksteist aastat täis, pööras küsiva pilgu padre Gadelho silmisse ning padre taipas, et ta on […]
“Jaanituli käopesas”
Seltskond klassikaaslasi on otsustanud ühiselt jaaniõhtul oma olnud või saabuvat 50. sünnipäeva tähistada ning tulevad selleks maalilisse maakohta kokku. Nagu arvata, elustuvad nii mõnedki ammu pooleli jäänud lood, selgub, et kooliaegsed pinged ei ole aja jooksul päris kadunud ning lõpuks kisub sündmuste käik lausa kriminaalseks.
“Jack Brown”
Käesoleva valik-kogumiku reisikirjeldus “Üle suure vee” on huvitavaks sissejuhatuseks kõigile neile sündmustele ja elamustele, mille osaliseks kirjanik hiljem, oma reisi eesmärgile jõudes saab. Selle kohta märgib autor oma kogutud teostes järgmist: “Reisipäevik Vahemere ja ookeani-teekonnalt 1911. aastal, tiitliga “Üle suure vee”, sisaldab minu arust küllalt niipalju poeetilis-meeleolulist kaalu ning selle kõrval autori hingeelu ja ilmavaadet […]
“Jagatud saladused”
Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja. Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril. Keegi võib nüüd kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus. Aga seda ei tohi mitte mingil […]
“Jah”
Lehti aastaist 1962-1982. Kaugel teisel pool männikut – Neoon kangialuste kohal – Urbanistlik sentiment – Sõna on tähekogu – Kummelite kuusik, sipelgate riik – Põgenev horisont – Leinapeni – Valu omahind – Sinine ateljee – Valgusekellad – Sügisvaikus on sügavaim hääl. Valik kahekümne aasta värssidest annab koondpildi omapärasest loometeest, kus ühiskondlikud ja intiimsed teemad kuuluvad […]
“Jäine raamat. Jaapani meri, detsember”
Juhan Smuul otsib maailmas kirglikult inimest. Tema kirjanikukirglikkus ei avaldu just sageli ta stiilis ja maneeris, “plahvatused” toimuvad eepiliselt rahuliku, vaoshoitud, mõnikord iroonilise jutustamise taustal – kuid seda enam on nad mõjuvad, õigustatud, veenvad. … (sees on pühendus)
“Jälgkiri tormiuksel”
Salme Ekbaum on paljude aastate kestel avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Need käsitlevad väga mitmesuguseid probleeme ja ainealasid. Nüüd ilmub Ekbaumilt lühieepika kogumik, mis sisaldab nii pikemaid kui ka lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis. Kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane – meie […]
“Jalgpalluri naine. Luksuslik aasta Itaalias”
Päriselust inspireeritud romaan “Jalgpalluri naine” räägib Eesti jalgpallikoondise 23-aastasest keskkaitsjast, kes on välja võidelnud koha Itaalia klubis ACF Fiorentina, ning tema naisest, kes jätab oma karjääri kodumaal ja sõidab samuti Itaaliasse, et mehele toeks olla. Ühine aasta Firenzes on sisustatud armastuse, Itaalia avastamise, luksusliku elu ja kõrgmoe ning muidugi jalgpalliga.
“Järelpõimik”
Sellesse on koondatud mõne aasta eest meie keskelt lahkunud Gert Helbemäe suurelt osalt seni avaldamata ilukirjanduslik pärand – novellid lühipalad, romaanikatkend, koguni üks lühinäidend ja reisikirjeldus. Kõik need annavad tunnistust nii Helbemäe loomingu mitmekülgsusest kui ka ta eripalgest, eriti Vana Tallinna kujutajana. Neile on lisatud lühike saatesõna ja fotosid, et ta kuju selgemalt silme ette […]
“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Joonik kivi”
2002. aasta romaanivõistlusel III koha saavutanud romaan Sirutan käe raamaturiiuli klaasuste vahele. Libistan nimetissõrmega piki köiteselgi, kuni riivan SEDA pöidlasejaga. Haaran tast kolme sõrmega ning püüdes mitte puudutada kapiuksi, tõmban käe tagasi. Pööran rannet ja veeretan kivi peopesale. Kivi mügarikud ei ühti piisavalt peopesa õnarustega, ma kohendan selle asendit väikese sõrme ja pöidlaga. Valkjad sooned […]
