“Hula”
Romaan “Laeva nimi oli “Hula”. Imelik nimi ühele laevale. Kummalise kõlaga, meelierutav. Mis võis selle taga peituda? Kas kuulus see nimi mõnele naisele, märkis mõnda avastatud või alles tundmatut saart või tähendas midagi muud… Ma ei saanudki seda kunagi teada, laev viis oma nime saladuse kaasa…” “Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Hullu munga päevik”
Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast. Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Hullumäng”
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, […]
“Hümnid Paanile. Kurgsoo”
Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891 – 1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu […]
“Hundi silmas”
Ta tunneb ära kukla. Teda läbib judin või võpatus nagu elektrilöök. Seesama kukal kaks pingirida eespool – ta oleks tundnud selle ära tuhandete seast! Sirge, jõuline, tume jonnakas karvakasv pügamisest hoolimata keerisena kaelal, mitte ülevalt alla nagu kõikidel teistel, vaid põiki, vasakult paremale. Ja see väike hele, õigemini hall laiguke vasaku kõrva kohal, kus juuksekarvadel […]
“Hundisõidul”
Umbellulidae Hetkel, kui pannal kaitsevööl kinni klõpsas ja lennuk veerema hakkas, juhtus, et ta lausus endale täiesti ootamatult: “… umbellulidae…” – misjärel oli meeldivalt üllatund, märgates, et viimaks ometi hoiab keelel sõna, mis päevade kaupa oli trotsind igasugust meenutamisvaeva. Ent miks tempas see teadvusse just nüüd? Vastuse meelis uputas äkkinnukas tunnetus päratuist vetest, millede kohale […]
“Hüüdnimi Eestlane” 2. raamat”
Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal. See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal […]
“Huupi valitud”
Üks pikk jutt ja mitu lühikest. New Jersey lagendik läheb justkui meelega üsna väheütlevaks enne seda kui New Yorgi pilvelõhkujad paistma hakkavad. Ta tahaks nagu oma igavusega neid mõjukamalt esile tõsta, kui nad taevarannale kerkivad. Nad on seal hoopis teist värvi kui muu maastik. Seisavad sinistena vinetades mitte ainult silmapiiril, vaid tõusevad kõrguti mingi ilmutisena […]
“Idataevasse kerkib veevalaja”
Umarani lähedal on üks väike planeet Arm, millel hoitakse maailma kaotsi läinut: kadunud õnne, kadunud rõõme, kadunud unistusi, kadunud lootusi, kadunud armastust … Kõigile, kes jõuavad sinna, antakse need kord tagasi.
“Igatsetud maa”
Romaan Öö oli pime. Ainult madalas pilves taevas oleks justkui hahetanud mustade puulatvade taga. Või virvendas Enu silmade ees? Mingi ebamäärane mälestus hommikustest seismistest kambri lävel ujus sügavusest ülespoole, kuid hajus enne pinnale jõudmist. Ei jäänud muud kui öö Vihanurme kõrtsi kõrval, hommik ja päev olid veel päratu kaugel. Nõrk jahedusevärin jooksis läbi Enu keha. […]
“Igatsetud maa”
Bernard Kangro (1910-1994) esikromaani (a-st 1949) sündmused leiavad aset autori kodusel Võrumaal XIX sajandi lõpukümnendil. Romaani kõiki keskseid tegelasi – endist külarätsepat Margus Päiva, kes on pruudi kaasavaraga talu ostnud, raamatuhuvilist vaeslapsest karjapoissi Jass Siilivaske (mõlemad on aastakümneid tagasi halastamatult vitstega pekstud ja kodust välja aetud ning Siberisse saadetud maameeste pojapojad), endist soldatit ja nüüd […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Igavestel alleedel”
Kati Murutari uued romaanid Barbara von Tisenhusenist, Isadora Duncanist ja Marlene Dietrichist on kirglikud, kaasakiskuvad ja avameelsed. Seni rohkem tänapäevas püsinud ja kodumaistel teemadel kirjutanud autor üllatab lugejat nendega kindlasti. Valitud kolm naist pärinevad erinevatest ajastutest ja erinevatest mõttemaailmadest. Igaühega neist on autoril erinev tundesuhe. “Barbarat ma armastan, Isadorat võõrastan ja Marlenet imetlen,” ütleb kirjanik. […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Igaviku veskid”
Kui Aino Thoeni esikteos paelus realistlike kirjeldustega, siis “Igaviku veskid” läheb lahkama psühholoogilisi probleeme. Rangest kodust tulnud, aga võõriti kasvanud peategelane Reet Sarap on asetatud otsekui katsumuste veskikivide vahele, mis ka kõvad südamed aegamisi peeneks jahvatab. Teose tegelaskond on arvukas, tegevus sünnib saksa okupatsiooni lõpp-järgul julgeoleku politsei ja vastupanuliikumise ringkondades, milline asjaolu ka raamatu välise […]
“Iiling”
Elmar Lipstok sünnib jõuka taluomaniku esimese lapsena kodumaa rikkamas maanurgas. Vana Lipstok, ta isa, rühmab tööd nagu hobune; hakkab vaeselt peale, kogub raha, omandab esmalt talukoha ja ostab siis, paar aastat pärast poja sündi, nägusa karjamõisa. Kõhetu, kondine, kõrgete palgenukkidega ja tihedate kulmudega. Oili-Jaan, nagu teda koha järgi hüütakse, on mees, kes oma teenijatele kunagi […]
“Iiling”
Sari: Eesti romaanivara Oskar Lutsu 1924. aastal ilmunud romaani peategelased on jõuka taluomaniku lapsed Anna ja Elmar, vooruslikult range õde ja tema hoopis kergemeelsem vend, ning teose sündmustiku kujundavad nende kaks paralleelselt kulgevat armastuslugu. Peategelaste ümber askeldavad arvukad kõrvaltegelased – nende onud ja tädid ja teised sugulased ning siis veel pastorid, apteekrid, kunstnikud, metsavahid ja […]
“Illuminati”
Naine on elupüramiidi tipus, tark, võimukas, halastamatu. Tütarlaps on elanud kaitstud elu, vati sees kasvanud. Päeval, mil nende kahe teed ristuvad, käivituvad sündmused, mis võivad peatada maailma mootorid. Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel 3. koha pälvinud romaani autor ütleb, et vandenõu või põneviku asemel võlub teda allegooria. „Illuminati“ on eelkõige suureks saamise lugu.
