“Hetked ja aastad”
Minu elu lugu siin kirjapanduna on mitmeharuline. See on memme lugu lapselastele, kuidas elati ja mis juhtus enne neid. Kes olid ja mida tegid nende vanavanemad. Et neil oleks võimalik leida vastuseid küsimustele, mis neil kunagi tõenäoliselt tekivad. See on ka lugu lasertehnikast TPIs. Ei olegi vist teist inimest, kes seda algusest lõpuni teaks-mäletaks. Siit […]
“Hiiglane”
Romaan (Giant, 1952), millest Hollywood väntas 1956. aastal filmi. Sel märtsikuu päeval tohutu vasekarva taevas, millele alati oli puistatud lennukite hõbedast sädelust, möirgas ja hiilgas taevasest liiklusest. Kuigi need hiiglased näisid vastu hõõguvat taevast kurjakuulutavaina, ei olnud neid tiibadega mammuteis midagi sõjakat. Need olid vaid erasõidukid, mis vedasid nägusaid väikesi alligaatorinahast juveelikarbikesi ja imetaolisi kleite […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Hiislari tütar”
Ajalooline jutustus võõruskude sissetungist Eestisse Mihkel Aitsami ajaloolise romaani “Hiislari tütar” sündmused toimuvad 16. sajandi esimesel poole Vigala ordulossis ja selle ümbruses ning kirjeldavad toonast olustikku, rahvakombeid, uskumusi ja kiriku reformatsiooniga seotud konflikte erakordse detailsuse ja haaravusega. Raamatu fotod ajaloolistest sündmuskohtadest on käesoleva trüki tarvis skaneeritud autori eraarhiivist säilinud negatiividelt. Mihkel Aitsam (1877-1953) oli tuntud […]
“Hilinenud söömaaeg”
Jutustusi. Sisukord: Ühe suli elulugu. Eeva Sauluse okkaline rada. Sõiduauto nr 719 ehk Taaniel Sangerneebo uus õnneaeg. Pojad. Headuse võit. Kolm aumeest. Masside ärataja. Härra abiõpetaja uus nägu. Hea hingekarjane. Mark Loorensoni viimne võitlus. Koduigatsus. Joosep ja Maria. Pärt Tiituse eksitus. Hilinenud söömaaeg. Kaks sõpra. Hirm. Elumehed. Tänamatus. Siimon kaotab kihlveo. Isa ja pojad. Karm […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
“Hõbevalgem”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud «Hõbevalgele». autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel. (Raamat […]
“Hobune eikusagilt”
Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi! Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, […]
“Hobusehullud Ameerikas”
Istusin Tallinna lennujaamas lahkuvate lendude ootesaalis ja mängisin veidi närviliselt oma veepudeli korgiga. Nüüd see siis oligi käes – aeg asuda teele tundmatusse. Vahetevahel tundus mulle, et pidin ikka pöörane olema, et sellise asja ette võtsin. Kuidas saan hakkama kodust kaugel võõras keskkonnas, võõraste inimeste seas ja võõra tööga, mis on pealegi minu esimene tõsiseltvõetav […]
“Homme on kaugel”
Luuletaja liigub valdavalt ulmelises maailmas – need on ideaalmaastikud ja ettearvamatud sündmused, mis ta luulemina ümbritsevad. Samas võib seda pidada ka alateadvuse hääleks, mis me ratsionaalsesse ellu aeg-ajalt märkamatult tungib. (taskuformaat)
“Homme”
Tänapäeva romaan. Väikelinna ilmub kena noor kunstnik Toni, kellesse armub esimesest pilgust neljakümnendais raamatukogutöötaja Emma, kelle abielu matemaatikaõpetaja Theoga on tasakesi jahtumas. Toni ja Emma suhte arenedes hakkab selguma ka tõsiasju mehe varasemast mõnevõrra tormilisest elust ning ilmuma välja tuttavaid minevikust. “Homme” on kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.
“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Homne päev”
Järg romaanidele “Oma veri”, “Võõras veri”, “Keerdsõlmed”, “Teised tuuled”. Homne päev on lootus. Homne inimene ise pühapäeva-riietuses. Homne viib edasi, eilne jäi maha, ning tänastes vaevades oigamine on tappev. Inimene on otsekui maapõu, mille kihtides leidub selliseidki uskumatuid purskeid, mida ta ise sinna pole peitnud ega talletanud. Süda käsib loota, sest ainult tarkusega üksi jääks […]
