“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Ood Rõõmule”
Janek Mäggi on sündinud 5. septembril 1973. “Ood Rõõmule” on autori esimene luulekogu. 1990. aastate alguses on Mäggi luuletusi avaldatud ajakirjas “Noorus”, ajalehtedes “Eesti Kirik” ja “Sõdurileht”. Mäggi on töötanud Kaitsejõudude Peastaabis, ajalehes Äripäev ja Eesti Ühispangas. Praegu juhatab kommunikatsioonibürood Powerhouse. Ta on avaldanud majandusteemalisi kommentaare Eesti Päevalehes, Postimehes ja Äripäevas. 1999. aastal lõpetas Õigusinstituudi […]
“Öötrükid”
“Need, keda jumalad armastavad, surevad noorelt.” Ei mäleta, kes nii ytles, aga kummaline mõte sellegipoolest. Mõnedes märtrilugudes ja romantismis oli lyhike elu vaata et kanooniline ning selle kestel jõuti palju. Ka Eesti luule ajalugu tunneb hulka varalahkunud poeete. Juba meie kirjakeelse värsi alustala Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) elas nii. Heitlikust kahekymnendast sajandist on palju näiteid. […]
“Õunapuud üle aia”
Kord olen luulemürgi hinge joond. See mürk mind mitmest asjast võõrutanud ära, jäänd järele vaid unelmate murd. Mu rõõm ei kodanlikust õnnest sära, sant riidelt, rahatu ja tihti kurb. Kuid siiski ikka vaikselt laulda tahan – see on mu elu enda tõmmat´ liisk.
“Päikese ring”
Alles tukkus varemete kivikünkail malts ja rohi. Nüüd ta meie tööde ette enam kasvada ei tohi. Koguneme varavalges, komsomolimärgilised: tütarlapsed-punapalged, poisid helesärgilised. /—/ Taskuformaat
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Päikesepaiste”
F. Kotta esimesed luuletused ilmusid 1926.a. Siberis eesti ajalehe veergudel. Intensiivsem kirjanduslik tegevus algas tal 1945.a. (taskuformaat)
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Pealkirjata”
ilmalillede elamist eespool madalat ust kaua tulin vaatama kõikuvast hommikust
“Püha argipäev”
Oma vastses luulekogus esitab autor aktiivse hoiakuga ja mitmekesiste probleemidega mõtte- ja isikulüürikat. (taskuformaat)