“Lööklaused murravad metsi”
Teha teoks meie emade unistused ja isade viirastused mu kallima silmad: päeval mõtlevad nad raha peale, öösel keha peale. Akendel on pisaratejäljed. … Taskuformaat.
“Loomariik”
Lastelaule alamale ja ülemale astmele. Hakatuseks On mõnel siidivennal pea haige, kärnas kärss. Siin aitab ainult vemmal – jah, tubli vemmalvärss. … Taskuformaat
“Lootus”
Magda Univeri (s 1910 Haapsalus) juba mitu aastakümmet kestnud luuletee jooksul valminud kogumikest on see esimene, mis trükis ilmub. Avaldatava luule inspiratsiooniallikaks on elu kõigi oma raskuste ja rõõmudega. Olles ise läbi elanud kõik eesti rahva kannatusteaastad (ta küüditati 14. juunil 1941.a) oskab poetess kodumaad armastada ja ka selle valu tunda. Kogumik on valminud aastail […]
“Lumeliiliad”
Kogumik tunde- ja looduslüürikat aastaaegade vaheldumisest, elusündmuste ja meeleolude muutlikkusest. Taskuformaat
“Luule II”
II köide – Neeme Vihmade lahte – Miikaeli liturgiad – Ehatuule maa – Džunglilinnud – Itkud isale – Itkud õele
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
“Luule V”
“Luule” V köide “Luule” V köitesse on võetud: “1343”, “Rubaiid”, Tarbetud õpetussalmid”, “Gudea ja Hoosea”, “Rahast ja võimust”, “Georg Müller”, “Kurtes Taevaskoja varisevat kallast”. Raamatu ettevalmistamist ja trükkimist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm, Eesti Kultuurikapital, Tartu Kultuurikapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Luuletused”
Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. – 13. III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava ligi 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda […]
“Luuletusi ja uitmõtteid”
Aga eks seegi ole looming, kui kaunis hetk või nägemus meie hinges tuhandekordselt eri tahkudelt vastu peegeldub …
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
“Ma tulen Otepäält”
Oskar Kruus sündis 1929. aastal Tartumaal end. Otepää vallas. Õppis Vana-Otepää algkoolis ja Otepää Keskkoolis. 1953. a. lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti kirjanduse erialal. Praegu töötab O. Kruus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadusliku töötajana. Kirjanduslikke katsetusi hakkas O. Kruus tegema kooliõpilasena. Temalt on ilmunud luuletusi perioodikas ja kirjanduslikes koguteostes. […]
“Maailm on alles, vaikuses”
Randade lõpus on mandrite tipp. Su nägu punases valguses hiilgab, need kuninglikult kuldsed lokid, mis neist kiirgab, et kõik sind nimetavad kodusoojuseks, terviseks ja puhtaks looduseks, tsaariks ja tsaarinnaks, kes astuvad pilvede pinnal ega kuku Ma vaatan, see on väga pikk ja kõrge trepp, paljale silmale nähtamatu täpp.
“Madallend üle maakera”
Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuksmõistetu, masinaosade eksportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal […]
“Mardiöö unenägu”
Valimik EÜS “Veljesto” mardiooperite aariaid. Pühendatud EÜS “Veljesto” 70. aastapäevale. …”Veljesto” seltskondliku elu üheks omapärasemaks ja silmapaistvamaks sündmuseks oli mardiooper. Mis oli mardiooper? Mannj Sarv-Varep iseloomustab mardiooperit kui nöökavat revüüd, mille pilkeobjektiks võis olla päevapoliitiline olukord, ülikooli sündmused, avaliku elu tegelased, õppejõud või seltsikaaslased. /-/ Vahel tõmmati liistule üldisi eluvalesid, kohati vilksatas tagapõhjana sügavamaltki haaratud […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
