“Iseseisvumine”
Iseseisvumisaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991 Luule on oma olemuselt aateline kunst – selline oli Rudolf Rimmeli (1937-2003) põhiline luuletajakreedo. Käesolev postuumne luulekogu koondab endasse luuletaja poolt 1988-1992 kirjutatud ja osaliselt Eesti ajakirjanduses ilmunud isamaa- ja kodanikuluulet. Ühtlasi demonstreerib see luuleraamat sõna- ja trükivabaduse, eestimeelsuse ning kodanikujulguse arengut nimetatud aastatel.
“Jah”
Lehti aastaist 1962-1982. Kaugel teisel pool männikut – Neoon kangialuste kohal – Urbanistlik sentiment – Sõna on tähekogu – Kummelite kuusik, sipelgate riik – Põgenev horisont – Leinapeni – Valu omahind – Sinine ateljee – Valgusekellad – Sügisvaikus on sügavaim hääl. Valik kahekümne aasta värssidest annab koondpildi omapärasest loometeest, kus ühiskondlikud ja intiimsed teemad kuuluvad […]
“Kadunud kodu”
Luulevalimik Koostanud Bernard Kangro Saateks Köitke kinni ta silmad, köitke kinni Kesk võõrast ilma teed – Köitke kinni ta silmad, köitke kinni – Ta leiab siiski oma teed. Nii kirjutas Ernst Enno 40 aastat (raamat on avaldatud 1950) tagasi kojuigatsusest, ise teadmata ja aimamata, et võõrsil olles ja ta laule uuesti üle lugedes tullakse samale […]
“Kaktuste puiestee”
Maailmu on vaja. Tube avanevate ustega. Iga ukse taga peitub ise maailm. Ühes oled sa viibinud pikalt, teisest sõitnud läbi, kolmandast oled lugenud, neljandas oled teretuttav, viiendas terevõõras. Kuuendat maailma oled ehk kunagi kuskilt kaugelt piielnud, ehk läbi hommikuste udude ja vägagi vargsi. Võid jagada neid maailmu teistega – sind kuulatakse, sulle noogutakse, sulle naeratatakse […]
“Kalade kuninga maa”
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu “Koduaja tuul” (1982). Taskuformaat
“Kalju Lepik 60 luuletust. Otto Paju 60 pilti”
Kalju Lepiku 80-nda sünniaastapäeva auks
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Kassett 1995”
Kätlin Kätlin. Olen sündinud, kasvanud ja käinud koolis. Need on mu luuletused. Kõik. Madis-Mats Kuningas Ilma sain nägema 21.12.1971.a. tõõsõl puul Piusat. Parhilla opi Tarton TÜ maalimist. Mai Alt Mina Mai Alt sündisin 14.05.1974 Viljandis. Praegu elan ja õpin Tartus. A.C. Sündisin 26.02.1973 Tallinnas. Praegu tegelen muusika ja tõlkimisega. Lemme Zipp Olen sündinud 05.06.1974 Võru […]
“Kaugused kaovad”
Kanna enda mured kõik Jumala ette. Ta on ainus, kes ei mõista Sind hukka!
“Kentaurid”
Eesti Romaanivara Romaan Valdavalt luuletajana ja tõlkijana tuntud Minni Nurme (1917-1994) tuli kirjandusse hoopis prosaistina. “Kentaurid” (1939 Minni Raudsepa nime all) on tema esimene raamat. See räägib maalt pärit kunstihuvilise neiu Kirsli Kõivu sobitumispüüdeist 1930-ndate aastate pealinna-keskkonda. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Kiikajon ja Kaalepuu”
Kogumik sisaldab 113 luuletust, millele näo on andnud klassika paistus. Parafrastiliste või kontrapunkti põhimõttel arendatud seoste “algisiksustele” viitavad päistiitlid: “Artur Alliksaare aimetel”; “Baudelaire´i perra”; “Aleksander Kurtna kõlvatumatel kõladel”; “Henrik Visnapuu voogudel” jne. taskuformaat
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Koguja”
“Kogujasse” on kogutud kõik Betti Alveri teadaolevad algupärased luuletused ja poeemid, need on avaldatud oma esialgsel kujul ja järjestatud üldjoontes kronoloogiliselt. Kogumiku viimased tsüklid sisaldavad ka autori poolt põhjalikult ümbertöötatud luuletusi. Kokku on “Kogujas” 250–260 erinevat, mitmesuguse ulatusega teksti, ja tõenäosus, et mõnes väljaandes leiduks olulist lisa Alveri originaalluuleloomingule, on üsna väike. Armastatud poetessi luuletused […]
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
