“Laev”
Ühel sügisööl murrab maailmameri Taani väinade kaitsetammidest läbi, hiigellaine tormab Läänemerre ning suur osa Eestimaast jääb vee alla. Siiski ei taba maailmamere tõusust tingitud katastroof siinset elanikkonda päris ootamatult – kõigile soovijatele on leitud uus kodu Kanada sisemaal. Kuid romaani peategelane on otsustanud paigale jääda, ehitades endale muistse Noa kombel kohmaka ühemehelaeva ja mõistes end […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Lasnamäe lamburid. Siiditee serval”
1634. a. asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann – esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui […]
“Lasud kodutänaval”
Kupra kriminaalromaan Naine oli täiesti alasti. Ta lamas suurel segipaisatud voodil ja tegi ukse avanedes liigutuse, nagu tahaks linaserva peale tõmmata, aga tõmbas ühe põlve veidi konksu, et must kubemekolmnurk hästi välja joonistuks, viskas ühe käe üle pea lillelisele padjale ja naeratas komissarile kutsuvalt.
“Lembitu maa”
Olen sündinud Lembitu maal Suure-Jaani kihelkonnas, Olustvere vallas, Tääksi külas, Karu talus 1933. aasta jaanipäeva järel. Sellest ka soov kirjutada oma sünnipaigast midagi hingele hella. Siia luulekogusse kogusin kõik sellele maale pühendatud ja selle maal kirjutatud luuletused. Loodan, et ka kaugemal elavad luulesõbrad leiavad siit endale südamesoojaks midagi meenutada. Uno Sikemäe
“Lendva I-II osa. 2 raamatut”
Rahvaraamat 2-3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Lendva II osa”
Rahvaraamat 3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Liesel”
Saksa ülikoolilinna Göttingeni tagasihoidlikuks, ent kauniks sümboliks on pronksist Gänselisesel, paljajalgne kolme hane kandev tüdruk, keda kõik äsja tudengiks saanud peavad aukohuseks põsele suudelda. Nii kohtuvad ka kaugel 1926. aastal Hanetüdruku juures selle raamatu peategelased. Liivimaalt lahkunud Elisabeth von Menzen ja tema eakaaslane Harry Weber. Ja see kohtumine jääb helgena püsima läbi nende dramaatiliselt kulgeva […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Litsid. Naiste sõda I raamat”
“Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939-1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi. Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist […]
“Lohe hambad”
“Meil pole mingit mõtet püstitada mälestusmärki ta praegusele kalmule, sest ma olen kindel, et Joaquim Barrera luud varem või hiljem puhkavad vaba Kataloonia mullas. Mälestusmärk temale peab olema sobiv ta elutööle – kirjanduslik. Mitu võimalust on olnud kõne all. Kõigepealt koguteos mälestuskirjutustega. Aga ka mõne ta teose uus väljaanne.” “Lohe hambad” on Karl Ristikivi romaan, […]
“Lõigatud tiibadega. Pärandusmaks” 2 raamatut
1. Raamat “Lõigatud tiibadega” – I maksuraamat – Romaan armastusest Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate […]
“Loojangul lahkume Tallinnast”
Kes oli Karl Säre? Aastail 1968-1976 ilmus Tallinnas kaheksaköiteline Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, kus on peetud nimemärgi vääriliseks ka kõige tühisemad eesti soost kunagised “proletariaadi eestvedajad”. Karl Särest aga ei tea teatmeteos mitte midagi, – ta nimi on kustutatud ajalookäsitlusest, ta isik on tehtud koguni olematuks. Ainult Hrushtshovi lühikesel “sulaperioodil” juleti mõnel põgusal korral ta nime […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Lootsitoa jutud”
Sadamalootsi töö ei käi ühtesooja, sageli istu ja oota. Juhtub merel olema raske torm või lahes kokkusurutud jäärüsi, ei ilmu sadamaväravate taha vahel päevade kaupa ühtki laeva sini-kollase lootsikutsega signaalraa nokas. … Tallinna Merekaubasadama pisike lootsituba paikneb sadamakapteni kontori kõrval. …
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
