“Kevade reklaam”
Tinksutaja-tihane Tere hommikut, tinksutaja-tihane, esimene kevadkuulutaja, meie meelte tuulutaja! Tere hommikut, talvetaeva kink! Tink-tink.
“Kiikajon ja Kaalepuu”
Kogumik sisaldab 113 luuletust, millele näo on andnud klassika paistus. Parafrastiliste või kontrapunkti põhimõttel arendatud seoste “algisiksustele” viitavad päistiitlid: “Artur Alliksaare aimetel”; “Baudelaire´i perra”; “Aleksander Kurtna kõlvatumatel kõladel”; “Henrik Visnapuu voogudel” jne. taskuformaat
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kits läks kiideldes mäele”
Korras Kord elasid meil korraga kolm korraarmastajat: korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Igaüks oli isemoodi olevus, aga omamoodi elasid nad kõik korrast – korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Nende elukorra erinevustest hoolimata oli nende elu-usk üks: kord on kord!
“Kivitok”
Kaugel Põhja-Atlandi avarustes asub üksik saar, mille üle kõrgub Mägi, tegutsev vulkaan. Saare ainsateks asukateks on kaheksateist ilmajaama töötajat, kellel on karmide loodusolude tõttu lubatud saarel töötada vaid kaks vahetust, kokku üks aasta. Romaani peategelane Sverre Hansen, noor meteoroloog, satub saarele ettekavatsematult ja kogeb seal viibides mitmesuguseid, nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi. Romaan on […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kõhedad muinaslood”
Kogumik fantaasia- ja õudusjutte Autori illustratsioonid Muinasjutud ja legendid – need räägivad meile asjadest, mida meie terve mõistus pelgab. Läbi põlvest põlve edasi antavate lugude oleme õppinud toime tulema oma hirmuga üleloomulike nähtuste, kurjade jõudude ja teadmatuse ees. Kuid läbi samade lugude elavad need jõud meie keksel edasi. Selles kogumikus on seitse lühemat või pikemat […]
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kolm koda”
Romaani tegevus toimub Stokholmis 1980. aasta suvel, ESTO ajal ja pärast seda. Teose peategelasteks on vanaisa Paavel Koda, endine ajalooõpetaja, isa Raivo Koda, endine soomepoiss ja tsiviilinsener ja poeg Madis Koda, doktoritööd tegev bioloog. Nende silmadega jälgitakse toimuvat sel mälestusväärsel suvel – nii ESTO piirides kui tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. Kolme põlvkonna esindajad […]
“Kolm tahedat lugemist”
Tunamullu suvel leidis keegi kirjandushuviline endise N. kihelkonna ühes vanatalus suvitades tarepealselt rulli paberilehti. Kohe oli ilmne, et tegu on mingi käsikirjaga. Asja ligemal uurimisel selgus üllatusena, et käsikirja autoriks on seni hoopis tundmata kirjamees Heinrich Dawid Rosenstrauch, kelle loomisjõud olid vägevasti õitsele puhkenud XIX sajandi kolmandal veerandil. Allakirjutanu, kelle kätte kirjatööd sattusid, leidis, et […]
“Kolmas printsess. Iluasjake. 2 raamatut”
“Kolmas printsess” Kerttu Rakke – viimase aja eesti kirjanduse nõutavamaid autoreid – on seni tuntud noorte naiste skandaalsevõitu probleemide avastajana. Esimene täispikk romaan “Kolmas printsess” viib aga esmapilgul tuntud ja isegi igapäevasesse keskkonda. “Unistuste peadpööritav loogika teeb sellest loost tuhande-ühe-öö-jutu, mida lugedes igale leheküljele järge ootad. Klassikalisele vaeslapse-muinsasjutule kohaselt kulgeb kauni kangelanna saatus läbi raskuste […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
