“Detsembrikuu valgus”
Miks ma kirjutan aeg-ajalt novelle? Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks – see on meeldiv tegevus, mis pakub hingelist rahuldust. Novelli esteetilis-teoreetilised põhitõed on mulle lähedasemad kui ühegi teise ilukirjandusliku žanri omad. Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et nad kirjutavad lihtsalt teksti. Igasugune ilukirjanduslik tekst kirjtuatakse mingi taotlusega. Novell nõuab lihvitud teksti. Teiseks kirjutan […]
“Džungliseaduste vangid”
Produtsent keerab oma genitaalid kruustangide vahele. Käes on tal matšeete. Just äsja on ta maganud oma assistendiga, kuigi ta ei ole homo. Ta ei tea enam, mida tat teeb. Ta on juba kaks nädalat purjus. See on meeleheitest … Kati Murutari bestseller “Džungliseaduste vangid” – tõde on kippumas päevavalgele. Balti meediamullide ellujäämismängu “Džunglistaar” ainetel kirjutatud […]
“Eesti looduse kannatuste aastad”
See on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et midagi nii sünget ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me preagu rahvana sügavalt läbi elame? See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. […]
“Elajas trepi eelastmel”
“Sa haiget küll teha ju tahad, kuid piht on sul hiiglama pisi. Luigekael, graatsia sul? Küllap sa lömaks meid lööks.” (Kiri Pala-Karksi mõisa seinalt, sügavalt sisse kraabitud.) Sa võid alati Euroopasse õppima minna, kui sul on selleks vajadust, ainult vaesus võib takistada. Ma ise olen pärit vanast aadlisuguvõsast, Pala-Karsksis Transpaleni maakonnas Liivimaa põhjanurgas on meie […]
“Elas kord mees”
Juba aastaid, kui mitte aastakümneid viirastub mulle üks talupojanägu teravate uurivate silmadega. Kord lähenedes, kord kaugenedes käib mees mu kannul ja nõuab visalt: “Räägi minust!” Ma püüan teda eemale tõrjuda küsimusega: “Aga mida? Kas nii nagu Faehlmann oma mehest: “… Ta sündis, kosis ja suri. Rohkem ma temast ei tea.”? Ta ütleb tõsiselt: “Räägi mehest, […]
“Ellujääjad”
Meie oleme ellujääjad võitjate järeltulijad olelusvõitluse meistrid Aastatuhandete vältel oleme lugematuid põlvkondi suutnud ellu jääda Meie siinolek tõestab seda oleme geneetiline eliit kohastunutest kohastunumad Kuid kes jäävad ellu metsikus looduses eludžunglis kus puuduvad reeglid ja võitja võtab kõik? Kas jäävad ellu ausad ning südamlikud või kavalad nihverdajad kahepalgelised egoistid noa selga lööjad ja liigkasuvõtjad julmuritest […]
“Elus enesetapja”
“Elus enesetapja” sisaldab ühe romaani ja sellega liituva novelli, kaks jutustust ning ühe näidendi, mis on kirjutatud suure sisemise lustiga ning sooviga haarata lugejat kaasa mängu nimega Kirjandus. Lugude tegevus toimub autori lemmikkajas, 60-70ndail, tegevuspaigaks Eesti väikelinn, kuid ka Pariis, Peruu ja Moskva.
“Fredegunde, Neustria kuninganna”
Tõeliselt pimedal ja sõgedal keskajal, pideva maailmalõpuga võrreldud VI-VII sajandil võitleb ning võistleb kaks frankide kuningannat, kurikuulsad veel aastasadade pärast. Kuid nad on sellised nagu nende aeg, mil uinuja ei või teada, kas ärkab hommikul. Vandenõude rägastik ja veretööde pillerkaar, hullus ja nõidus, otsatu reetlikkus ja rahvahulkade hüsteeria, seitse korda seitse surmapattu, isegi munkadest ja […]
“Hannibali rahvas”
Liivi sõja päevil ei jäänud isandate poolt saatuse hooleks jäetud eesti talupoegadel muud üle, kui end ise maad laastava vene-tatari ratsaväe eest kaitsma hakata. Vaenlast varitseti ööd kui päevad, võeti äkilise rünnakuga vangi või lasti maha. Sissid tekitasid venelastes nii suurt hirmu, et nad justkui piiramisrõngas olevatest lossidest kuskile ratsutada ei julgenud. Kuulsaim ja kardetuim […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Helleri hind”
Helleri hind» on lugu inimeste eneseotsingutest. Loo keskmes on seltskond, kes pakub inimestele vaimset juhatust. Ent kas tegu on siira sooviga aidata inimesi hingelisel ärkamisel või on see lihtsalt äriplaan? Kus lõpeb filosoofia ja algavad karmid võimumängud inimeste tahte endale allutamiseks? Katrin Oja on varem avaldanud raamatu «Muusa» (2012).
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
