“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Ümera jõel”
Romaan kujutab eestlaste võitu raudrüütlite ja nende kannupoiste üle Ümera jõel aastal 1210. Eellugudena kujutatakse romaanis lätlaste röövretke Ugandisse paar aastat varem, eestlaste poolenisti ebaõnnestunud sõjakäiku Beverina vastu ja lätlaste teistkordset retke Sakalasse, millele järgneb eestlaste ebaõnnestunud Võnnu ründamine, mis aga lõpeb tagaajajate veresaunaga Ümera jõel.
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987”
Aforistlikus värsiraamatus on mõttehetki ja elupeegeldusi inimese sünnist surmani ja armastust vihkamiseni. Taskuformaat
“Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist”
Kõik need lood on kirjutatud Oksana jaoks. Talle endale ma pole julgenud neid näidata. Aga ma tean, et kui minu üle ükskord kohut peaks mõistetama (protsess on juba alanud), siis võin ma loota ühele häälele, kes palub mulle kergemat karistust.
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Väikelinna baabad”
Takso tüüris hoovi. Hoov nagu hoov ikka. Plikatirtsud mängisid mullapinnale veetud ruudustikus keksukooli, poisiklutid tagusid vastu alajaama jalgpalli. Suverõivastes naised vestlesid sirelite all, mehed istusid õue toodud taburettidel, klõpsutasid doominonuppe. Suunamise järel toimunud instruktaažidel räägiti Ljuba-tädile ja onu Vitjale, et tolles linnas on rahvavõim püsinud õige üürikest aega ja et leidub rahvavaenulikke elemente, kes sõdisid […]
“Väikeriikide solidaarsusest”
Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]
“Vaim”
Helena teadis juba väiksena, et midagi on tema vanavanemate majas valesti. Teda kohutasid sealsed kummalised hääled, sammud trepil ja halvad unenäod. Ta ei taibanud, miks vanaisa ja vanaema iial midagi sellist ei näe ega kuule. Aastaid hiljem, pärast vanavanemate surma, kohtub noor naine taas oma lapsepõlvehirmudega. Tasapisi avaneb talle traagiline lugu, mis leidis aset aastakümneid […]
“Valge maur ja tema aur”
Raamat sisaldab mõttekilde, tuntud mõtete parafraase, kalambuure jm. mõtte- ja sõnamängu. (Raamatu kaaned on kulunud, ehk siis loetud)
“Valgus olematus aknas”
“Valgus olematus aknas” sündis paljude aastate eest, ehkki ta siis endast veel teada ei andnud. Oli vaid ootus. Ootus pimedas külmas ruumis, mille hingust oli autor poisipõlves omaenda palgel tundnud. Aeg tõi mõtteid, mis lõpuks põimusid põgusaks retkeks olematusse. Varjude riiki taorauast pilaku taga. Kuid vanade muistendite tegelasi teel vastu ei tulnud. Kõik olid inimnäoga. […]
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Valitud teosed” II osa
Sisukord Kadunud aegade hämarusest Öösiti kumavad linnad Naine vaesest maailmast
