
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Väikelinna baabad”
Takso tüüris hoovi. Hoov nagu hoov ikka. Plikatirtsud mängisid mullapinnale veetud ruudustikus keksukooli, poisiklutid tagusid vastu alajaama jalgpalli. Suverõivastes naised vestlesid sirelite all, mehed istusid õue toodud taburettidel, klõpsutasid doominonuppe. Suunamise järel toimunud instruktaažidel räägiti Ljuba-tädile ja onu Vitjale, et tolles linnas on rahvavõim püsinud õige üürikest aega ja et leidub rahvavaenulikke elemente, kes sõdisid […]
“Vaim”
Helena teadis juba väiksena, et midagi on tema vanavanemate majas valesti. Teda kohutasid sealsed kummalised hääled, sammud trepil ja halvad unenäod. Ta ei taibanud, miks vanaisa ja vanaema iial midagi sellist ei näe ega kuule. Aastaid hiljem, pärast vanavanemate surma, kohtub noor naine taas oma lapsepõlvehirmudega. Tasapisi avaneb talle traagiline lugu, mis leidis aset aastakümneid […]
“Valge maur ja tema aur”
Raamat sisaldab mõttekilde, tuntud mõtete parafraase, kalambuure jm. mõtte- ja sõnamängu. (Raamatu kaaned on kulunud, ehk siis loetud)
“Valgus olematus aknas”
“Valgus olematus aknas” sündis paljude aastate eest, ehkki ta siis endast veel teada ei andnud. Oli vaid ootus. Ootus pimedas külmas ruumis, mille hingust oli autor poisipõlves omaenda palgel tundnud. Aeg tõi mõtteid, mis lõpuks põimusid põgusaks retkeks olematusse. Varjude riiki taorauast pilaku taga. Kuid vanade muistendite tegelasi teel vastu ei tulnud. Kõik olid inimnäoga. […]
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Vallutajad”
Novelle. Sisukord: Vallutajad. Mänguisa. Karuteene. Klaaskuused. Õnnesoov Riigimarssalile. Prints piitsaga. Kasvandike mäss. Ülim õnn. Elektrilöök. Ripakil naised. Pärast lõppu. Rõõm ühest kaasmaalasest. Õega Pirita rannal. Uhkus. (üks pilt – autori oma – esilehele kleebitud. Puuduvad paberkaaned)
“Valus valgus”
Luuletused, poeemid, näidendid Sisukord: Luuletused; Poeemid: Tormipoeg, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor; Näidendid: Atlandi ookean, Lea, Kihnu Jõnn, Polkovniku lesk, Enne kui saabuvad rebased.
“Vambola”
Jutustus vanast Eesti ajaloost /1209-1212/ – Vaike, mu hella õeke, ära kurvasta oma venna pärast. Ma tean, et sa mind armastad nagu õe kohus. Isamaa on hädas, vaenlased tungivad maale, murupinda punastab venna veri, külade asemele asuvad tuhahunnikud, mehi tapab tugeva vaenlase terav raud ja naisi ning lapsi ootab vangipõlv! Ma lähen sõtta, püha kohus […]
“Vana Fabiani nutulaul”
Raamat sisaldab autori eelmise romaani “Keerukuju” järje “Kallid generatsioonid” ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ning eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
“Vanad ja kobedad”
“Vanade ja Kobedate” stsenarist Peep Pedmansoni sule all seiklevad raadioteetrist ja teleekraanilt tuttavad tegelased seekord paberil. Nagu ikka, otsivad nad siingi innukalt ühte koma teist, kuid leiavad koma kolmandat.
“Vanaema mõis I osa”
Sündisin 1939. aastal Tallinnas, kasvasin üles töölisasulas Järvakandi Tehastes, lõpetasin Vändra Keskkooli, Tallinna Polütehnikumi raadiotehnikuna ja Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Olen töötanud elektromehaanikuna, fotokorrespondendina, majakavahina ja ajakirjanikuna. Mind on vaimustanud ühteviisi paksud inglise romaanid ja närvekõditavad kriminaallood. Jäänud 1986. aastal tervise halvenedes riigtöölt koju, püüdsin muuta kirjatöö oma elu sisuks. Valisin eesti kirjanduses üpris tühja põllusiilu […]
“Varastatud õnn”
Kui lõpuks vaikseks jääb, lubatakse neil keldrist lahkuda, aga majast välja minna ei tohi. Poiste elupaik on ülemisel korrusel ühes klassis. Akendest avaneb kohutavalt ilus vaade. Nii õudne, kui see ka ei ole, on see vaade tõesti ebamaiselt ilus ja sellel momendil on Merilil valusalt kahju, et ta seda jäädvustada ei suuda. Kogu linn põleb, […]
“Vasaku käe lood”
Jutukogu 1930.-1980. aastate loomingust sisaldab nii autori mälestusi oma koolipõlvest ja sõja-aastatest kui ka arutlusi tänapäeva sõlmprobleemide üle.
“Veel üks paradiis”
Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. “Sina siin?” Elise naeratas irooniliselt. “Sa näed viirastusi. Mind tegelikult pole siin.” Raul raputas pahaselt pead ning läks ära. Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? […]
“Veider armastus”
Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust […]
“Vere jooks”
Läbi poolune kuulsin: “… juba üle kuu aja, mis, üle kahe kuu, jah, kaks kuud tagasi hakkasin pihta, maalima teda, või ei, mitte maalima, õigem oleks, jah, öelda, et ma juba kaks kuud ei maali teda, tegelen ta mittemaalimisega, alusmaaligi pole teinud. Ainult visandeid. Pihutäie.” (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Verioja mõis”
Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni. Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, […]