“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Tuli ja raud”
“Tuli ja raud” on Karl Ristikivi 1938. aastal ilmunud esimene romaan. Koos teostega “Õige mehe koda” ja “Rohtaed” moodustab “Tuli ja raud” Ristikivi Tallinna triloogia, mis käsitleb linnastumise mõju ühiskonna erinevatele klassidele. Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esikoha. Debüütromaani ilmumise järel tituleeriti Karl Ristikivi kirjandusringkondades A. H. Tammsaare mantlipärijaks. Sisu: Jüri Säävel lõpetab 1880. aastail […]
“Tuli koduaknas. Valitud teosed”
“Sajandeid tagasi surus esimene maaharija seaninasaha mulda ja kohtas esmakordselt enda ja tulevaste põlvede igivaenlast – paekivi. Väikesed ja suured, sageli aga tõstetavad alakivi-plaadid hakkasid jonnakalt vastu maa viljelemisele. Sõlmiliste lihastega sitke künnimees pidas nendega ausat võitlust nagu mees mehega – sageli rinnutsi koos. Isa pärandas põllu ühes selle salakavala vaenlasega pojale, see omakorda edasi. […]
“Tuli tuha all”
Veidi enne 17. sajandi lõppu tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid, mida laiemalt teataksegi Suure Nälja nime all. Näljahäda tappis viiendiku tollasest maarahvast – 75 000 inimest. Seda Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt kajastanud Mait Metsanurk oma 1939. aastal ilmunud romaanis “Tuli tuha all”, mida vahel on peetud isegi kirjaniku kuulsaimast […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Türann Oidipus”
Enne Teist ilmasõda kaevatakse muistse Teeba lähedal Kreekas välja kuningas Oidipuse oletatav muumia. Selgub, et tragöödiate kangelane avaldab ootamatuid elumärke, kuna tema ajju on tunginud seenekultuur. Väärtuslik leid viiakse Itaaliasse Bertinoro lossi, kus korraldatakse salajane sümpoosion, et nähtuses lähemalt selgusele jõuda. Mõistatuslikku kompleksi hakkavad analüüsima tuntud freudist “Siegfried”, vana trotskist “Leopardo” ja noor feministlik filosoof […]
“Tuulemaa”
Ju roobitsenud Pärtlipäeva rajud puud esimestest koltund lehtedest; maast käinud üle rängad, külmad sajud. kolmas trükk “Tuulemaa” kolmas trükk ilmus Gustav Suitsu 70. sünnipäevaks A. Johani kaane ja illustratsioonidega. Väljaandest on 50 eksemplari nummerdatud ja autori poolt signeeritud (kahjuks mitte see eksemplar).
“Üheks maa ja taevaga”
Heljo Männi luulekogu „Üheks maa ja taevagaˮ on lugemiseks mitte üksnes luulesõpradele, vaid kõigile, kes otsivad hingekosutust tänases murelikus maailmas. Neis luuletustes on ühevõrra nii tundeid kui ka elutarkust. Ja on sõnum: Usk, lootus ja armastus viivad meid läbi vaevavete uude kevadesse. Kes meist poleks lugenud Heljo Männi (11.veebruar 1926 – 6.detsember 2020) võrratuid luuletusi […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Ümber ahju paremale”
Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm. Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba […]
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Ümera jõel”
Romaan kujutab eestlaste võitu raudrüütlite ja nende kannupoiste üle Ümera jõel aastal 1210. Eellugudena kujutatakse romaanis lätlaste röövretke Ugandisse paar aastat varem, eestlaste poolenisti ebaõnnestunud sõjakäiku Beverina vastu ja lätlaste teistkordset retke Sakalasse, millele järgneb eestlaste ebaõnnestunud Võnnu ründamine, mis aga lõpeb tagaajajate veresaunaga Ümera jõel.
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987”
Aforistlikus värsiraamatus on mõttehetki ja elupeegeldusi inimese sünnist surmani ja armastust vihkamiseni. Taskuformaat
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
