“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sfinks sinilillega”
Aga kõige kohal mõttespäi seisab Lenin, sest et Lenin jäi, Taskuformaat
“Siilid udus”
OKKALINE VAIM JA TEMA VÕIM tekste 60ndate vene kultuuriloost Minu jaoks on Jelena üksainus vastuolu. Korduvalt on ta resoluutselt maininud, et ei salli muusikat. Aga samas on ta teksti justkui noodist maha pannud, vähe sellest, helistikku vahetuvalt, tempoga mänglevalt, alatasa imeliku lõpuga … Nii kuulatakse purjus, ent professionaalset pianisti esitamas Chopini, mis pole tal täpselt […]
“Siin maa peal 3.”
Romaani kolmanda, lõpetava raamatu esimese poole moodustab keskse tegelase kirjavahetus oma Kanadas elava koolivennaga aastail 1972-1991. Viimases jaos asetub vaatlusvälja tsentrisse mees nooremast põlvkonnast, kelle üritus taaselustada oma isaisade talu on määratud nurjumisele saatuse ebasoosingu tõttu.
“Siin, Hüpoloonias”
Romaan. Armas lugeja! Kohtume veelkord siinsamas Hüpoloonias. Nagu sa näed, on hüpoloonlaste näol tegemist inimestega, keda loodus on õnnistanud millegi niisugusega, millest paljud on ilma jäänud ja mille kohta on isegi mõttetu küsida, mis see on. Magu meiegi, kuuluvad nad ühe osana inimkonna hulka. Üks on küll kindel – kui millegagi pole võimalik hakkama saada, […]
“Silmast silma”
Sisukord: – Õhtused kajad – Kõlgastes – Vennad – Käed – Isa – Aastapäev – Uudsevili – Aednik Ilves – Nael rattas – Kivised vaod – Õnged õpetusega – Tuulejahvataja – Ebausk – Karu tuleb – Mitme aasta tagant – Silmast silma
“Sinine on sinu taevas”
Mihkel Raua põnevusromaani tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke šokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Sõltuvussõltumatus”
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Ootamatult antakse talle kolm naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Raamatus on pühendus.
“Sõna romantikast”
Ja millestki sosistab lainetepild. Ja miski on kuristik, miski on sild … Ja vastata enam ma, enam ei saa – kus armastus algab, kus Eestimaa. Taskuformaat
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Surm Bulgaarias. Kõik hinnas”
Loomingu Raamatukogu LXV aastakäik 2021 nr 14-16 Vinduv abielukriis ja vaene elu viib paari mõttetule puhkusereisile Bulgaariasse. Kumbki ei tea õieti, miks minnakse. Minnakse, sest on võimalik minna. Kuigi koduski suudetakse vaevu koos püsida. Kas loodetakse suhet taastada või pauguga lõpetada, on õhus, aga pomm ei plahvata, vaid jääb susisema. Bulgaarias lisandub ootamatu rännak uksindusse […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Herbert Salu (15.XI 1911 Viru-Jaagupi – 1.X 1988 Lund) on eesti viljakamaid kirjandusloolasi, kes oma uurimustest on käsitlenud nii eesti varasemat kui ka XIX ja XX sajandi kirjandust. 1943. aastal lõpetas Salu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, doktorikraadi omandas aga 1964. aastal Turu Ülikoolis. Õpetas eesti kirjandust Tampere Ülikoolis. Paguluses on Salu avaldunud tosinkond kultuuri- ja kirjandusloolisi […]
“Susanna ja mina”
Selle raamatu peategelane tutvustab end nii: “Kui ma räägin meestele, et ma olen graafik, disainer, siis nad mõtlevad kohe, et ahaa: kunst, noor naine, järelikult kultuur, targad raamatud, festivalifilmid ja muu taoline intellektuaalne ja peaaegu et aseksuaalne värk. Nad ei mõtle minust, et: seks. Mis tegelikult mu olemuse palju paremini kokku võtaks.” Head lugemist.
“Suur retk”
Romaan Richard Maacki jälgedes. “Suntaris räägiti mulle, et Viljui ülemjooksu kandis on jõeke, mille nimi on Algui timirmit ja mis suubub Viljuisse. Selle lähedal metsas on suur vaskkatel, maast paistab välja vaid selle üks serv, nii et katla tegelik suurus on teadmata. Ehkki räägitakse, et sellesse mahub ära terve küla. Räägitakse veel, et (19.sajandi) kolmekümnendatel […]
