“Pilgu puudutus”
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine … meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelaste … Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega … pilgu puudutusi.
“Pimeda mehe aiad”
Mõnikord vaatas härra Koi oma klaaskuulikest. Vaatas, kuidas see seitsmevärvilise helgi tema peopesale jätab, ning talle meenus – selgelt, ent justkui kuuli hämarast sügavast -, miks see kõik nii on läinud, tema elu, see tähendab, ja ometi näis, et miski on ununenud, miski väga oluline on ununenud. Aga nagu kordi varem, peab härra Koi nüüdki […]
“Pipraparadiis”
Raat tiksus vaikselt nagu kell, mis on unustatud üles keeramata, ja hakkas tasapisi õigest ajast maha jääma – või hakkas hoopis ajast täis saama? Ummistuma nagu kraanikauss ega lasknud enam aega endast läbi. Võrdlused jooksid pähe nagu Ekkel muinasjutud. Nad tulid iseenesest ega oodanud Raadu-poolset viimistlust. Ta oli elu jooksul ennast küllalt ilustanud, miks ei […]
“Põletatud raamat”
“Põletatud raamat” koosneb kahest romaanist ja novellipõimikust. Romaanis “Söömiskunstnik” lennutatakse peategelane Andi Meerikasse, eesmärgiks ühise äriplaani arutamine Näljakunstnikuga. Romaan “Teine protsess” käsitleb Kafka “Protsessi” struktuuri järgides, kuid naiselikust vaatevinklist (peategelaseks preili K.), müütilist jäämäge sulatades samu teemasid – süüd, karistust, häbi; novellitsükli “Quasimodo” kuueteistkümnes loos aga astutakse moodsa kirjanduse tüvitekste pidi sammhaaval põhikujundi lahvatamiseni viimases […]
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Pöörane Villemiine”
“Viidrike,” pomises Villemiine, “meele tuleb… See hommik, kui ma ta sulle tooma pidin, oli linnas kole saalimine. Ühel uulitsal astus kaks meest mulle juurde, ei lase mööda, ei lase läbi. Muudkui et anna kõik, mis sa ligi kannad. No ma karjusin, aga keegi ei teind märkama, see oli na tasane, poolpime uulits ja kõik jooksid […]
“Primavera”
Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid «Primavera» (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus. Läbielatu taustal komponeerub kahe inimese kütkestav armastuslugu, milles keskses rollis on minategelane. Romaani muudab sisutihedaks peategelaste tunneteskaala sügavus, mille lisab eksootikat kevadine Itaalia. […]
“Primavera”
Hõbevaramu … Õieti peaks alustama žanrimääratlusest. On see üldse armastusromaan? Või pigem kunstniku- või põlvkonnaromaan? Või hoopis kultuurilooline mõttepäevik või belleristlik reisikiri? Võtavad ju suure osa enda alla Itaalia looduse, olustiku, inimeste ja kunsti ning arhitektuuri kirjeldused, neis saadud elamused ning mõtted. Sellisena läheneb teos kunstiväärtuslikule reisikirjale, võrreldav näiteks Tuglase Hispaania ja Semperi Itaalia reisikirjadega, […]
“Prügi seadus”
Kusta vaatas inimesi ja nägi: pisivaevadest kaob näo sümmeetria, lõug deformeerub, kukal muutub püstjaks ja kehale ilmuvad kõige ootamatutes kohtades käsnad ja lihapadjandid. Mõnikord on näos säilinud veel kõik ilutunnused, nagu on pleekinud möödundsuvine kirju särk. Mida enam seda pesta, seda luitunumaks see läheb, õmbluste servad kuhtuvad valkjateks ning hakkavad narmendama. Üldse on maailmas palju […]
“Purjus väärjumalad. Märatseja ja kokott”
Romaani tegevuspaigaks on Tallinn, selle ajaviitekohad, ajakirjandus- ja äriringkonnad, lokaalid, suvituselu Narva-Jõesuus. Peategelasi on kaks – noor ajakirjanik Roland Harjuste, ideaalidega noormees, kohati blaseerunult elukogenud, ja naisarmastuskunstnik Emmi Visak, ilus, küüniline kõigi pahede kehastus, rikaste meeste kulul elav moodne kokott. Romaani süžee jälgib Harjuste armumist Emmisse, aga ka tema suhteid teiste naiste ja neidudega. Autori […]
“Puugid kuubis”
Murutariga samas suunas on mõelnud ka Ameerika paleontoloog Dougal Dixon oma raamatus “Pärast inimest”. Kirjeldades olukorda maakeral kümnete miljonite aastate pärast, mil pärast homo sapiensi jäädavat kadumist maa-asukate loetelust on planeedi vallutanud rotilaadsed olendid. Kati Murutar pole oma fantaasiates nii kaugele läinud, vaid piirdub nägemusega lähemast tulevikust, mil kaduviku suunas liikuv inimliik on veel olemas, […]
“Rahvusvaheline mees”
Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium. See oli raske aeg. Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse ilmusid uued poliitikud, paraku […]
“Rakvere lugemik”
Väikest ja vana Rakvere linnavaatad Euroopa kultuuri idapiiril nagu iseend käsipeeglist. Ent mitte mõranenud peeglist. 2002. aasta suvel seitsmesaja aasta vanuseks saav Rakvere, mis palju linnakodanike põlvkondi ärateele saatnud, on endistviisi selge nagu prillikivi – ööd on tähised, päevadtäis Virumaa valgust. Umbes 76 aasta takka seisab öötaevas Vallimäe varemete kohal Halley komeet ja märksa tihemini […]
“Randröövel”
Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist, kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.
“Ranna jutud”
Novelle Saaremaa Läänerannalt. Uustrükk raamatust: Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1936.
“Rännakud enne koitu”
Naissaarel sündinud ja kasvanud, kuid nüüd juba aastakümneid võõrsil elav maalikunstnik ja kirjanik Erik Schmidt (1925) on eesti lugejale tuttav eelkõige oma Naissaare aineliste teoste kaudu. Käesolev raamat jutustab araabia maadeuurija ja kartograafi al-Idrisi ja tema koostatud hõbedase maailmakaardi saamise loo. Toetudes oma sügavatele teadmistele ja olles laialt maailma näinud mees, laotab autor lugeja silme […]
“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”
Korea, Vietnam, Mongoolia, Inglismaa, Rootsi, Uus-Meremaa Prosaisti ja kriitikuna tuntud kirjaniku raamat koosneb kuuest reisikirjast. Nendes ta kirjeldab vastavate maade elu-olu, samuti oma isiklikke seiklusi, tehes seda talle omase teravapilgulisusega, kaines, kohati iroonilises stiilis.
“Ring on nii pikk: Luulet”
Autor (s. 1948) on seni tuntud Poola keelest ja poola keelde tõlkijana. Tema esimeses eestikeelses luulekogus valdavad nostalgilised, eksistentsiaalsed motiivid, ta lähtub sageli märksõnadest nagu aeg, mälu, turvalisus, maailmahirm, vastutus. Taskuformaat
