“Kuidas Tom Tomat läks Viktoria juurde”
22 armastuslugu. Tead, kallis inimene, ma armastan Sind! Jah, just nimelt Sind, kes Sa praegu mu raamatut käes hoiad. Mitte ainult sellepärast, et Sa oled ilus, tark ja hea. Kuigi seda Sa muidugi oled. Vaid lihtsalt niisama. Armastusele on ju alati ruumi. Siin raamatus on 22 armastuslugu, mille kirjutamine tegid mind õnnelikuks. Tead, kallis inimene, […]
“Külajutud”
Sisukord. – Murest murtud. – Maimu. – Libahunt. – Rätsep Õhk ja tema õnneloos. – Kelmiküla. – Koopavana. – Sauna-Antsu “oma” hobune. – “Rahvuslik” – Püve Peetri “riukad”. – Pika patsiga preili. – Veli Henn. – Hennu veli. – Räime-Reeda 10 kopikat. – “Oleks tädil rattad all…” – Tõõtsid.
“Külalisteraamat”
Sisukord Külalisteraamat Mona Lisa Siim Tegelemma õiglane viha Arve, palun! Sinilind Kaheksa isevärki juttu Õnnesoov raadio kaudu Lehm Kiiver Unenäod Kingitus Seletus Tellimus Mahajäetud majas Oma saar
“Kummuli kuu”
Irmel jätab oma peigmehega paariks nädalaks hüvasti, et sõita koos sõbrannaga turismireisile Süüriasse. Seal võlub teda imepärane idamaa kultuur, islam ja araablaste salapärane elu. Ent siis satub Irmel ootamatult ja tahtmatult saatuse sepistatud sündmuste keerisesse, mis kõik ta senise elu otsekui kummuli keerab. Ja mis ka raamatu lugejat kaasa haarab.
“Kuus päeva”
Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele – 12-ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka “Kuus päeva” Eestist ja selle probleemidest kaugel – käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitserjat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika […]
“Laev keset rägastikku”
Romaani peategelase teadlik elu on kulgenud nõukogude võimu aastakümnetel. Minevikumeenutuse ja nüüdispiltide põimingus teeb autor omamoodi kokkuvõtte sellest ajast, mis on kujundanud meie tänase ühiskonna – ühiskonna, kus elurõõmus, omakasupüüdmatu, kindlustunnet sisendav inimene osutub haruldaseks ja uskumatuks nagu laev keset rägastikku.
“Lähedal”
Romaan Ema kirjutatut lugedes tabab mind iselaadne peadpööritus – tema kirjutab oma armastusest, kujutledes end minuks, mina kirjutan tema armastusest, kujutledes tema tundeid… Rollid vahetuvad, mälestustekihid ladestuvad üksteise peale, aga kõigist kihtidest läbi, alt ülespoole, kulgeb nende tunnete veripunane kiir, mille kordumist me ühtaegu ootame ja pelgame. Kiir, mis kõike muud koos hoiab. Töösõltlasest naine […]
“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Lauljad laevavööridel”
Herodotos, Ajaloo Isa, kes olevat oma Istories Apodeksist Ateenas avalikult ette lugenud, kirjutab selle Egiptuse-peatükis, et vaarao Nechost olevat talle jutustatud, nagu oleks see saatnud foiniiklased purjetama Punasest merest lõuna- ja läänesuunas ümber Aafrika, millega need ka kolme aastaga toime tulnud. Herodotos lisab: “Mulle jutustati veel – mida ma küll ei usu, aga mõni teine, […]
“Lennuki kõrval toas”
Reisiromaan Pildid Mihkel Kleis Kummitused ei nõua kunagi, et nendesse usutaks. Enamasti magatakse kummitused lihtsalt maha. Tõsine küsimus on hoopis see, kas kummitused usuvad inimestesse. Muidugi panin ma tähele, kui Kiwa sisaliku kujul mööda seinaääri jooksis ja üle minu õla piiluda püüdis. Teine kord peidab end osavamlt ja kiiremini laetalade taha, valgel seinal on sinu […]
“Libahunt”
Draama viies vaatuses Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist. Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead […]
“Liblikas”
Olen alati imetlenud tsirkust – mõelda, mees käib peenikesel köiel, selle asemel, et sammuda kindlal kõnniteel! Pole midagi rumalamat, see köis ei vii teda ju kuhugi, hoopis kiiremini jõuaks edasi voorimehega, rääkimata automobiilist, aga mulle meeldib. Selles on uhket trotsi ja sõltumatust – et näed, käin kus tahan! Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, […]
“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Loobumised”
Oskar Kruusi kolmas novellikogu järkab Lõuna-Eestist mõttekujutuslikust Võllapää külast pärinevate inimeste vaatlemist, tutvustades lugejatele ka teadus- ja tööstusmiljööd. Domineerivad esimese sõjajärgse põlvkonna eluprobleemid, kujutatud juhtumid on dramaatilised, vahel traagilisedki.
“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
