“Gulliveri käekõrval”
Ilmar Külveti elu- ja loomingulugu sarnaneb üsna paljus mitmete teiste väliseesti kirjanike saatuseteedega, ent on samal ajal ometigi silmahakkavalt omanäoline, isepäine ja kordumatu. Ta on sündinud 21. novembril 1920 Keilas. Lõpetas 1938 Gustav Adolfi Reaalgümnaasiumi ning on töötanud seejärel mitmel pool ja mitmetes toimetustes ajakirjanikuna. Ilmar Külveti ajakirjanduslik tegevus Eestis algas omaaegse “Rahvalehe” kaastöölisena. Koosseisuliseks […]
“Härjanädalate aegu”
Servamärkmeteks, marginaalideks, kommentaarideks võiks nimetada järgnevaid tekste, üksikuid jaostükke nende kaante vahel – quasi una marginalia. Neid julgeksin ristida ka esseedeks, kui selle žanri hulka arvata vabama käega visandatud kirjatükke, arutlusi, lühiuurimusi, memuaarilise, realistliku kõlapõhjaga, autobiograafiliste sugemetega kirjutisi. Allakirjutanu kogemused ahvatlevad teda kahtlemata žanrite muutumatult igipüsimises. “Katseteks” nimetas essee-žanri looja oma esmiktoest (Essais 1580). Essee […]
“Hea ja kurja tundmise puu”
Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see […]
“Helmandi silmus”
Eesti kompanii kammib läbi viimaseid majapidamisi enne elutut Bowri kivikõrbe baasist umbes kaheksa kilomeetrit põhja pool. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Kui ta ärkab, pole sõdurite ega soomukite hääli kuulda. Mehe kõige suur hirm on teoks saanud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas […]
“Hullumäng”
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, […]
“Igatsetud maa”
Romaan Öö oli pime. Ainult madalas pilves taevas oleks justkui hahetanud mustade puulatvade taga. Või virvendas Enu silmade ees? Mingi ebamäärane mälestus hommikustest seismistest kambri lävel ujus sügavusest ülespoole, kuid hajus enne pinnale jõudmist. Ei jäänud muud kui öö Vihanurme kõrtsi kõrval, hommik ja päev olid veel päratu kaugel. Nõrk jahedusevärin jooksis läbi Enu keha. […]
“Igatsetud maa”
Bernard Kangro (1910-1994) esikromaani (a-st 1949) sündmused leiavad aset autori kodusel Võrumaal XIX sajandi lõpukümnendil. Romaani kõiki keskseid tegelasi – endist külarätsepat Margus Päiva, kes on pruudi kaasavaraga talu ostnud, raamatuhuvilist vaeslapsest karjapoissi Jass Siilivaske (mõlemad on aastakümneid tagasi halastamatult vitstega pekstud ja kodust välja aetud ning Siberisse saadetud maameeste pojapojad), endist soldatit ja nüüd […]
“Iiling”
Sari: Eesti romaanivara Oskar Lutsu 1924. aastal ilmunud romaani peategelased on jõuka taluomaniku lapsed Anna ja Elmar, vooruslikult range õde ja tema hoopis kergemeelsem vend, ning teose sündmustiku kujundavad nende kaks paralleelselt kulgevat armastuslugu. Peategelaste ümber askeldavad arvukad kõrvaltegelased – nende onud ja tädid ja teised sugulased ning siis veel pastorid, apteekrid, kunstnikud, metsavahid ja […]
“Inglimammid”
Ühel kirjanduslikul kohtumisel kiideti küll lahkelt mu viimast romaani “Pidupäevad võõrsil”, mis valiti aastal 2007 lugejate poolt viie parima romaani sekka ja kandideerima Tammsaare-nimelisele auhinnale, aga lisati veidi kohmetult, et kas ma ei tahaks ometi kord kirjutada midagi ka pensionieelikutest. Paljud eakamad inimesed olevat, jah, raamatukoid, aga kindlasti mitte niisugused koid, kes majandusellu vaid auke […]
“Inimväärne elu”
Nõgesed bussipeatuses taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises päikselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud jäätisepaber. Mõned sitikad lendavad vaikselt sumisedes umbrohupõõsa ümber, hiiglaslikud taimed aga püsivad liikumatuna, paviljoni taga pole tuult.
“Isa kasvab pojaks”
Jüri Kaldmaa 57 teksti aastatest 1986-2005: arvustused, artiklid, esseed, jutlused, luuletused, novellid. Kokku poeedi kollaažromaan “Isa kasvab pojaks”.
“Isamaa eest”
Film-romaan Vabadussõjast. Romaan jutustab eesti rahva võitlusest oma vabaduse ja iseseisvuse eest 1918.-1920. aasta Vabadussõjas. Teos toetub autori isiklikele mälestustele ja ajastu tõsilugudele ning üldjoontes vastab kuulsa Kuperjanovi pataljoni võitlusteele sõjas vene vallutajate, landesveerlaste ja eesti kommunistide ning nende hirmutegude vastu, nagu näiteks tsiviilelanike hävitamine Tartu panga keldris 1919. aastal. Sõjasündmuste taustal põimuvad ka põnevad […]
“Issanda koerad”
Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Enn Kippelit tunneb lugeja peamiselt jutustuse “Meelis” põhjal, sootuks vähem aga kui mahukate ajalooaineliste romaanide autorit. Käesolevaga taasüllitatav “Issanda koerad” kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli […]
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
“Jagatud saladused”
Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja. Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril. Keegi võib nüüd kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus. Aga seda ei tohi mitte mingil […]
“Juhan Liiv. Proosa”
Sisukord: Pildikesi Peipsi rannalt, Muldmäe Mats, Juak, Vari, Esimesed kirjaniku tundmused, Igapäevane lugu, Peipsi peal, Käkimäe kägu, Nõia tütar, Ühe pildi alla, Ilus suvepäev oli …, Varblane, Ega me ometi sellepärast vihased ole? …, Teekäija, Töö, Jaan, vaata, kes sealt tuleb? …, Võimatu, Luuletaja, Ei laula!, Tuul, Uurijad.
“Jumala lood”
Ahoi, ristirahvas! Siin on teile veidi kristlikku kirjandust! Ostke ja palvetage! Sest mis kodu see on, kust puudub jumalasõna? See pole kodu, vaid patupesa! Seda raamatut peab pereisa enne iga söögikorda valju häälega ette lugema ja kui mõni laps ei kuula ning tooli peal keerutab, siis ma saadan talle vistriku kintsu peale! Aamen! Jumal, taevane […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“June / Julien”
Romaanivõistlus 2016 I koht Just nii, ma imetlesin sind, ma jumaldasin sind, aga häbenesin seda päriselt välja näidata. Ma surusin selle tunde kokku ja peitsin väikestesse asjadesse, nagu peotäide maasikatesse, mõnesse kallistusse või puudutusse, väikestesse tähelepanu ja hoolitsuse avaldustesse. Ja siis muidugi need eriti lapsikud tähelepanuavaldused – pritsisin sind murukastmisvoolikust vähimagi kahetsuseta läbimärjaks ja siis […]
“Juriidiliselt on kõik korrektne”
Sergei Kraana on Eesti tunutmaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus seni veel kahjuks mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumorikülje “Naeris” vasakpoolses veerus ilmunud sadu arvamuslugusid, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ja mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Autori akadeemilised teadmised meditsiinist […]
