“Taaniel Tümmi tähelend”
Romaan. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Taaniel Tümmi tähelend”
Sari: Eesti Romaanivara 1942. a. esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.
“Tagamaad”
Valik sisaldab lühiproosat ja näidendi. Autor uurib ulme- ja dektektiivkirjanduse võtestiku abil argielu tagamaid. Sisukord. – Harduse tagamaad – Kriminaalne puhkus – Kaks linna – Meetodid – Sügav tagamaa – Sekundaaraja paradoks – Pajuurbade prelüüd – Robinsoni päästja
“Tagasikäiguga edasi”
Romaani “Tagasikäiguga edasi” tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel. Kummati ei ole see tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast, sellest, millist mõju võim inimese hingele ja karakterile avaldab, ja lõpuks ka sellest, mis võim inimese kätes valitsusega teeb. Teisisõnu püüab autor valitsusele ühe USA valitsusasutuse vaatlemise läbi anda inimnägu. Romaani tegelaste […]
“Tallinna narrid ja narrikesed”
Ma soovisin nüüd arvu kätte saada, mitu narride sugu õieti maailmas peaks olema, ja hakkasin neid sõrmede abil üle lugema; enne kui ma lõpule jõudsin, kulusid sõrmed nii ära, et neid uuesti kasvatama pidin hakkama. .. Mulle näis, kui oleks peaaegu iga inimene – mina ise, naisterahvad ja kõige paremad sõbrad maha arvata – ühe […]
“Tallinna narrid ja narrikesed”
Ma soovisin nüüd arvu kätte saada, mitu narride sugu õieti maailmas peaks olema, ja hakkasin neid sõrmede abil üle lugema; enne kui ma lõpule jõudsin, kulusid sõrmed nii ära, et neid uuesti kasvatama pidin hakkama. .. Mulle näis, kui oleks peaaegu iga inimene – mina ise, naisterahvad ja kõige paremad sõbrad maha arvata – ühe […]
“Talu”
Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine. Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil. Raamat on […]
“Tare poole tõttaja I”
Siin need lõpuks olidki – igatsetud vesiroosid! Laiade roheliste lehtede vahel valendas kogu veepind neitsilike puhasvalgete õitega. Kõik vaikisid. Vaatepilt oli nii lummav, et tundeline Eeda suurivaevu pisaraid tagasi hoidis. Just seda oli ta aastaid igatsenud veel kord kogeda. Taas oli siin kõik nagu lapsepõlves: järve tume pehme vesi, loodushääled- ja lõhnad, tasa loksuv paat, […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Tõeline jumalaosake”
Raamatuid, kus lihtsalt ilma liiga suure pretensioonita jutustatakse lugu, jääb üha vähemaks. Kivirähi Andrus ei jaksa selliseid nii palju kokku kirjutada, kui lugejaid oleks. Siis peab keegi talle appi tulema ja Taavi Jakobson tulebki. Kui tõsist kirjandust on tihti nii väsitav lugeda, et juba pärast paari lehekülge tahaks pool tundi puhata, siis Jakobsoni lugemine läheb […]
“Tuule tiivul. Luulet ja mälestusi”
Fred Ise sündis Tallinnas 1925. aastal Rudolf ja Nina Ise teise pojana. Viibis lapsena kolm aastat Brasiilias (1928-1931), kus ta isa teenis Eesti Vabariiki aukonsulina. Sügisel 1933 astus Fred Tallinna Jakob Westholmi Poeglaste Humanitaargümnaasiumi. 28. augustil 1941, kui Saksa väed olid Tallinna vallutamas, heiskas ta koos venna ja paari koolikaaslasega Eesti lipu Pika Hermanni torni. […]
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Ümberõpe”
Romaanivõistlus 2000 “Autor esitab meile kahe keskealise naise – erakooli õpetaja ja teistest vanema õpilase – areda ja hingelise suhte loo, kasutades selleks kahe vaatepunkti võtet, mis nõuab reeglina suuremat kirjutamisvilumust. Nõnda siis saamegi kaks mõnevõrra erinevat varianti ühest ja samast loost.” – Rein Põder “Kirikliku kallakuga diakonikoolis õppiv naisõpilane Kirmet pajatab oma lähenemiskatsetest õpetaja […]
“Unikiri”
Pärtel Ekmani romaanis “Unikiri” arenevad kolmekümneaastaste – meie kaasaegsete – mehe ja naise tavalised töösuhted sügavaks kõikehaaravaks kiindumuseks. Toimub see aga tänu riskirohketele seikadele ja mitmetele katsumustele, millest nimikangelased tänu heale õnnele ja enda nutikusele võluva paarina välja tulevad. Lugejat paelub raamatus tänapäeva Eesti selgesti äratuntav eluolu – värvikad killud küll Tartust ja Tallinnast, küll […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Urmas ja Merike”
Lugu aasta 1000 ümber. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
