“Ringi vangid”
Romaani “Ringi vangid” tegevus toimub mingis ettearvamatus tulevikus (või minevikuolevikus, nagu ütleb autor); selles naljakas diktaatorlikus ühiskonnas kehtib juhtmõte – iga inimene, ükskõik kes ta ka on, peab talle avanevat šanssi kasutama. Romaani peategelased, teineteist armastavad Mattes ja ta naine Teresa, elavad oma unistustes vanas ja loomulikus ajas, ent oma igapäevase tegevuse kaudu on nad […]
“Ringiga koju tagasi”
Kes oli Olev Anton? Arvan, et kõik keskealised või veidi vanemad eestlased teavad teda hästi. Paar aastakümmet tagasi, kui oli tema ajakirjanduse olemise kõrgaeg, püsis Olev Anton lehelugejate lemmikute esireas. See takuse särgiga ja aganaleiva sööv eesti mees. Ülekantud tähenduses. Lehelood olid siis tükk maad teised. Otsiti isikupäraseid kirjutajaid. Ja Olev Anton kahtlemata oligi seesugune, […]
“Roomaja”
Romaan armastusest “Roomaja. Romaan armastusest.” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühe väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel […]
“Rusikad. Inimene on inimesele hunt”
Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikad“ ilmus esmakordselt 1979. aastal. Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate […]
“Saaremaa tütarlaps leidis koha”
Eesti NSV rahvakirjaniku Aadu Hindi uus proosakogu sisaldab neli Saaremaa-ainelist juttu ja näidendi “Libahundi ema”. (taskuformaat)
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Salaküti õpilane”
Raamat on esimene katse näha sündmusi Eesti metsades kõnnumehe silmade läbi. Sündmusi nii poliitilistes aegades, kuid metsloomade – nii või naa – olulises rollis metsavenna argimõtteis. Meie loos õitseb meelsuse sünnitatud inimjaht. Jahitavad omakorda jahivad eksistentsi vahendit, neid kõiki koos aga jahib riigikord, nagu vägev traalnoot, kellele kõik liigutav on vaid prügikala. Samas ei unusta […]
“Selles mängus ei hüpata”
Mäng algas sellega, et üks noor kutt on tulnud linna ööeluga tutvuma ja seisab baari ees. Surmasaamiseks on igasuguseid naljakaid võimalusi – pimedas nurgataguses lööb pätt su kohe maha, aga halvasti lõpeb ka katse taksost või poest maksmata jalga lasta. Kõige üllatavam on see, mis juhtub kui peldikus vett satud tõmbama… (taskuformaat)
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Sellest mustast mungast”
Sari: Eesti romaanivara Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees Saksamaalt pärit noor munk Hinricus on Tallinna dominiiklaste kloostris raskel ajal: linnas möllab katk, varsti algavad usutülid ning 1525. a. suletakse klooster. Hinricus peab rangelt kinni kloostrikorrast, ta ei lase ka maistel tunnetel ennast eksitada. Vaid õilsameelsusest hakkab ta kloostrisse pandud noore […]
“Siinpool toone voolamist”
Kui koputate mu vigvami uksele ja teile ei avata, siis ei ole mind kodus, siis istun lõuendi kallal ja loon maailma, kus rohi, taevas ja inimesed on rohkem iseeneste moodi. See maailm on väga kaugel, ei saa sealt niisama lihtsalt tulla. Olgu teil kannatust koputada. Taskuformaat
“Siiski on elu ilus”
Siiski on elu ilus! Ilus ja hunnitu-suur. – Kõndinud mina ka madalusteed, Juhtinud siiski mind jumalaväed; Keset ka saatuse pimeda Loonud hing lootuse ilula; Võitlustes – surmagi varju all Minuga jäänud mu Elulaul. Armastan sind – Sina, minu Elu! Läbi kõigi taevaste kostab see ilu! – – Lilled kõik, valged ning taevaselged, Purpuripunad ning päikesehelged, […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Siniste põldude orjad”
Autorilt Küllap kutsub see raamat erinevais lugejais esile erinevaid emotsioone. Küllap leiab ta nii eitajaid kui kahtlejaid. Heeringabuumi aegadel aga heeringaekspeditsioonides osalemine äratab ellu eredaid mälestusi, mis tänaseks läinud ajalukku ja kattunud näiva olematuse uduvinega, just nagu poleks seda kõike iialgi olnud. Võtan nende meeste ees mütsi maha selle eest, et and peale kõige mitmekesisema […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
“Sul on teine”
“Sa oled nii ilus, kui sa naeratad. Aga sa naeratad järjest harvem.” “See oleneb sinust. Mina olen vaid sinu meeleolu vastukaja.” “See on mehele liiga ränk, olla kaks.” “Naine on tihti kaks. Naine tahabki kaks olla.” “Jõuad, ritsikas. Võib-olla sööksime vahepeal natukenegi?” “Söö, Tehvan. Mina olen nõus õhust ja armastusest elama.” “Nüüdsama justkui olid nõus […]
“Suremise eod”
Sari: Eesti Romaanivara Karl August Hindrey (1875-1947) romaan novellides pakub rea psühholoogiliselt süvendatud pilte peategelase, vananeva filosoofiadotsendi, peenetundelise ja hästikasvatatud härrasmehe Hans Joalti elust, peamiselt tema puhkehetkedel: Joalt kuulab muusikat, käib kalal, mängib malet, astub sisse restorani, olles kõige selle juures teda ümbritsevate olude ja inimeste tundlik ning tähelepanelik vaatleja, ajuti vaimukas hindaja ning arvustaja.
“Suudlevad vampiirid”
Sisaldab kahte Melchiori juttu! “Suudlevad vampiirid” on Indrek Hargla klassikalise jutukogu kordustrükk, mille tekstid on võitnud kolm Eesti ulmeauhinda ja Tuglase novellipreemia. Selles leiduvad lood ulatuvad vampiiridest tõsiteadusliku ulmeni, Tallinna iidsetest saladustest Lõuna-Eesti laante müstikani, viikingiküladest Guajaana vihmametsadesse – Indrek Hargla loomingus sulanduvad tihti uskumatutena näivad seosed, müüdid, ajalugu, teadus, minevik ja tulevik. Ulmeasjatundja Jüri […]
