
“Me veel näeme”
Seitsmeaastane Lauren jääb kooliteel auto alla koomasse. Tüdruk omandab teispoolsusega suheldes usinalt elutarkusi, kuid tema vanemad on silmitsi raskeima väljakutsega elus. Suutmata otsustada, kas võidelda või leppida, keeravad ema ja isa, seni õnnelikult elanud abielupaar, teineteisele selja. Kumbki püüab olukorraga toime tulla ja lohutust otsida omal moel. Turvalise lapsepõlve kokkuvarisemist tahtmatult pealt nägev Lauren proovib […]
“Mees puukastis”
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi […]
“Meri ja kallas”
Selles loos esineva analüüsimisega olen aeg-ajalt tegelenud juba aastaid, otsides enda juures seda, mis täna olnuks teisiti; paremini, kuid endiselt jõuan järeldusele, et olin olnud nii aja kui olukorra tasemel. Ja kui ma polnud tollal asuvaks saapaks, siis igatahes ka mitte prussakaks selle all. “August Jakobson” oli “Ookeani” kontori külmutustransport. Laev oli üle saja kolmekümne […]
“Merivälja. Eesti lähiaja kõige suurem mõistatus”
Kas me oleme ühe isa lapsed? Romaani “Raudrästiku aeg” ja apteeker Melchiori lugude autor Indrek Hargla hoogsa põnevusromaani keskmes on Eesti kõige kuulsam lahendamata üleloomulik juhtum, müstiline Merivälja maa-alune ufo ehk Objekt “M”, nagu seda nimetati. On aasta 1997 ja ufo väljakaevamised on ammu lõppenud. Meriväljale tuleb noor tütarlaps Karin, kes asub tööle liikumisvõimetu invaliidi […]
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Murtud truudus”
Kui kahtlustate oma meest truudusetuses, kas olete valmis teada saama tõde? Mis on murtud truuduse hind? Hoogne põnevuslugu viib lugeja salapäraste surmade, sassis suhete ja eradetektiivide karmi maailma. Hea ajaviitelugemine, kus jätkub nii põnevust kui huumorit, nii intriige kui romantikat.
“Müürideta aed. Lugu esimesest ristisõjast”
Süüria, 1098. Pärast otsustavat lahingut, kus ristisõdijatel õnnestus uskmatute käest vabastatud Antiookia all purustada moslemite abivägi, on peategelane, üks selle lahingu kangelastest, kuulutatud lindpriiks ja tema armastatu on normannide käes pantvangis. Ta alustab teekonda, et jõuda oma armsamani, ühendada lõhenenud lihtrahvaarmee ja viia see Jeruusalemma alla. See on teekond läbi pimeduse. “Müürideta aed” on kolmas […]
“Muutlik”
See romaan räägib Ajast. Kuid Ajaga on paratamatult seotud ka inimese muutlikkus, muutumine ja muutumatus. Ajaga on seotud kõik see, mis teeb meid inimeseks. Juhan Liiv on kirjutanud: Ma astusin hommikul õue, tulin meeletult tagasi, kõik endine elu surnud, uuest’ sündind ma jällegi. Selles isemoodi romaanis väljendab autorist peategelane sedasama igivana muutumise igatsust, elades oma […]
“Naeruklubi”
Kui inimene arenes ahvist, siis miks tänapäeva ahvidest inimesi ei saa? Kas amfiteater ja kokakunst on kuidagi narkootikumidega seotud? Kas öösorr on ornitoloogiline või uroloogiline probleem? Mis seen on metseen? Kas tramaivõi kõlbab leiva peale määrida? Kas omnibuss oleks tädi, kui tal poleks rattaid all? Mingi dünastia valitses Hiinat 1368-1644, ütlevad ajaloolased. Kas pole lõpuks […]
“Naiste maailm” 1. ja 2 osa. 2 raamatut
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati 2-köiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
“Nekroloogide kirjutamise oskus”
Novellid. P.I. Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” (2010) ja “Thalassa, Thalassa!” (2013) ning luulekogu “Väärastuste käsiraamat” (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)