“”Tuuline rand” II osa”
“Tuuline rand” on Aadu Hindi neljaosaline romaan (tetraloogia). Neli osa ilmusid aastati järgmiselt: 1951 (millest 1952 tuli ümbertöötatud uustrükk), 1954, 1960 ja 1966. Raamatu kirjastas Eesti Riiklik Kirjastus. Romaan räägib ühe rannaküla inimeste elukäigust Kihelkonna maadel alates 1905. aasta sündmustest (1905. aasta revolutsioon Eestis) kuni teise maailmasõja alguseni. Romaani esimeses osas räägitakse revolutsiooni sündmustega seotust, […]
“407 karaati”
Egert Anslan on Eesti kirjandustaevas alles tõusev täht. Kolmekümne kolme aastaselt pani ta pidurid doktoriõpingutele ja karjäärile Londonis, olles selleks hetkeks töötanud ja seigelnud rohkem kui 40 välisriigis. Egerti sõnul elab tema sees viis erinevat inimest ja tema ülikonnaga mehe roll pani ülejäänud minad rahulolematult jalgu trampima. Seepärast otsustas ta enamuse nõudmisele järele anda ning […]
“Aadlimäng”
Mereromaan V. Anslan oma teenelise mütsiga, mille tuul rebis peast ja mis lebab Atlandi ookeani põhjas, kus ühesilmaline kilpkonn üritab asjatult seda leida, et ignoreerida tõenäosusteooriat. B. Söödi “Kirjandusteooria” järgi liigitame siinkirjutatu “isiku arengu romaaniks”. Teisalt aga leiame end kistuna nii mere- kui üldajaloo pentsikutesse kapriisidesse, kus viibida oleks naeruväärne, kui poleks nii nukker. Tegu […]
“Äike”
Meie ees rullub lahti niihästi Eesti Wabariigi kõrgemasse keskklassi kuuluva nelja õe perekondade kui ka eesti ohvitseride igapäevane elu Teise maailmasõja eelõhtul. Ja siis puruneb see kõik kui välgulöögist… Baaside lepingu sõlmimine Nõukogude Liiduga saab alguseks kohutavale tragöödiale, algavad arreteerimised, küüditamine, natsionaliseerimine, üle poole sajandi kestev nõukogude okupatsioon… Noore vabariigi hukk ja selle kodanike traagilised […]
“Ainult ajutiseks”
Romaan Parem räpane tõde kui ilus vale? (Autor on siin pea peale pööranud iiri näitekirjaniku J. M. Synge´i mõtte: “Parem ilus vale kui räpane tegu”.) Arved Tammlaan ärkas kahekümne kolme aastase noormehe unest ööpimeduses täiesti erksana… Akna lähedal, tänava ääres asuva kollase elektritulega laterna valguses ta nägi, et lauakell oli viis minutit üle kahe. Mis […]
“Aja viide”
Valimikku on koondatud viimasel kümmekonnal aastal kirjutatud estraadimonolooge ja -stseene ning kaks ühevaatuselist näidendit. Autori looming tugineb tõsielu varjatud koomilisusele naerdes välja väikekodanluse, bürokraatia, väikluse ja ideaalituse ilmingud. Taskuformaat
“Ajaloolised jutustused”
Sisukord Tasuja Villu võitlused Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad Järelsõna Selgitavaid märkusi
“Aovalged aknad”
„Aovalged aknad” on keskse kangelaseta, esil on kogu tollane muutuv Eesti ühiskond saksa parunitest kuni eestlastest linna antvärkideni. See on lugu sotsiaalselt homogeense maarahva mitmekesistumisest ja isiksustumisest ajastu pöördtuulte käes, olgu neiks usuvahetus ja venestuse tugevnemine või Saksa-Vene poleemika Läänemere kubermangude tuleviku üle. Mõisate maailm on minemas, talude oma tulemas. Talude päriseksostmise kaudu oluliselt iseteadvust […]
“Apokalüpsis anno Domini …”
Romaanivõistlus 1996 Apokalüpsis… Kristlikus mõistekäsituses tähendab see müstilist ennustust maailmalõpust. Käesoleva teose kontekstis on see nägemus maailmalõpust, milles elame meie. Niipalju kui me elame vääriti või õigesti, on meil võimalus maailmalõpunägemust süvendada või hajutada. Tõeliselt on väheusutav, et maailmalõpp inimtegevuse (või tegevusetuse) toimel on üldse võimalik. Igatahes kõik inimese püüded seda teostada on seni läinud […]
“Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”
Kriminaalromaan vanast Tallinnast. Tallinn, a.D. 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha Ihu päeva näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha Ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib […]
“Argonaut”
Andrei Ivanovi uus romaan “Argonaut” on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamist kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk […]
“Armastuse jäljed”
Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud. Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida […]
“Armastuseta”
Kõik, mida ma tahtsin, oli armastus. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen ma lihtsalt tahtnud, et keegi mind armastaks. Armastus on kõige tähtsam. Armastus peab olema vaba. Vabadus on üldse kõige tähtsam. Rebekal on tunne, et ta on aastaid armastust otsinud. Aga armastust ei tule. Ja kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema […]
“Augeiase tallid”
…Braavo! juubelinumber saab päevakohase artikli! Homme loevad seda lugejad Euroopas, Austraalias, kõikides maailmajagudes! PAGULANE AVASTAB PÄIKESEPIMENDUSE! Sellist erutust ei mäleta ta kaua tundnud olevat. Sõnad tulevad nagu iseenesest, sulepea väriseb käes… “Linn tukkus heledas suvepäevas, kui varjutus tuli. Süütult, midagi aimamata sagisid linlased enne pimenemist, mille esimesed ended ei pääsenud aga EESTLASE valvsa pilgu eest…” […]
“Avameelselt abielust”
Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha. Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunukene on vene turist. Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles. Sisenevad korterisse. “Kas siit kukkus alla meesterahvas?” küsitakse. “Siit,” vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti. “Ja kuidas see juhtus?” Daam […]
“Batüskaaf”
Jevgeni on just illegaalina Taani kolinud. Kopenhagasse, nagu ta seda linna ise nimetab. Toimetulek seal ei ole mõistagi lihtne, aga linn lummab teda, imeb endasse, toidab iseäralik helide, lõhnade ning joovastavate ainetega. “Jah, Kopen hingas teisiti kui Tallinn. See oli sootuks teine linn – hallikasroheline ja tuuline, pisut oksüdeerunud ja külm, läbitungiv, joovastav, kuulmekilesid kiirustamata […]
“Betti Alver. Teosed” I ja II osa. 2 raamatut
1. osa: Luuletusi ja poeeme. 1931-1988. 2. osa: Proosa – Tuulearmuke. Invaliidid. Viletsuse komöödia. Kõmpa. 1927-1976. Konservatooriumist tulles silman haigemaja ees puiesteel jälle sama poisikest. Iga lõuna kõnnib ta sääl pruuni koeraga edasi-tagasi, näol sügav tõsisus. Vaatab oodates haigemajale, mille uksest kell kaksteist kõrge hallis mantlis mees astub, lapse käekõrvale võtab ja parki sammub. Nüüd […]
“Betti Alver”
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille tulemusena on sündinud käesolev monograafia.Luuletajana pälvis Betti Alver üldise tunnustuse juba oma esikkoguga “Tolm ja tuli” (1936), ehkki sattus samas kriitikas võimu/vaimupoliitiliste kemplemiste märklauaks. Järgnesid sõja-aastad, abikaasa kaotus, stalinistlik mõna ja pikk loominguline vaikimine. Karl Muru […]
“Bizarre”
Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog, kes pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga “Hanumani teekond Lollandile” (e.k. 2012) jõudis ta 2010. aastal Vene Bookeri lõppvalikusse ning 2009. aastal pälvis ta selle eesti Eesti Kultuurkapitali preemia. “Harbini ööliblikate” (2013) eest sai ta aga maineka Vene auhinna NOS. Eesti keeles on tal varem […]
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
