“Juured ja võrsed”
Eile muretsesin, et olen seitsmekümne kolmeselt nii viletsaks jäänud, aga mis minust nüüd saab? Kas pean igaveseks vaese Mareti kaela peale jääma? Ainuüksi mõte sellest halvas mehe tahte täielikult. Elu on kui üürike kingitus ning iga tuuleiilike võib sinu hinge nagu küünlakese ükskõik millisel hetkel kustutada! Ja siis ei ole sind enam mitte kusagil mitte […]
“Käänuline tee”
Selle jutustuse peategelane on Vana-Villem, käänulise saatusega mees, kes on elanud üsna pikalt ning seepärast arvab, et tal on elu kohta üht-teist öelda nii noorele kui vanale. Tähelepanelikul lugejal tekib peagi oma arvamus Vana-Villemist, rääkigu see mis iganes, pidagu end peategelaseks, jutustuse selgrooks või raamiks, lugeja asetab ta niikuinii talle sobivasse lahtrisse. Autor aga pakub […]
“Kadunud Kuldlinnast Lossiorgu”
Esimesed sammud puudutasid pehmust. Iga sammuga enam ja enam sai maailma leitud … ta jalad said tiivad. Lennul kuulatas ta enese rutakaid mõtteid, allus astumiste rütmi, aegajalt püüdes vaikuse viibet. Ka liblikad valivad õit, mis kaugem ja kenam, vahel ristuvad teed – nad võivad olla avarad vead, sattuda sinna, kus rada ei olegi ees … […]
“Kadunud sõbra juhtum. Kaurita”
Kaks teost ühes raamatus: Taavi Eelmaa “Kadunud sõbra juhtum” ja Kavr Kenderi “Kaurita”.
“Kahe mere vahel”
Suvi. Päike. Meri. Noor naine otsustab veidikeseks aja maha võtta, puhata ja endas selgusele jõuda. Kui ta korteriukse selja taga kinni tõmbab ja koti selga vinnab, ei seo ta end mingite kohustuste ja lubadustega. Vahel on tore pisut saatusega mängida …
“Kaks mõõka”
Hiina jutud. Hiina … See maa on aina ise minu juurde tulnud, mitte vastupidi. On tulnud vanade meistrite maalidel, chan-budistlike munkade paradoksides, mäenõlvadel kõrguvates pagoodides, suletud silmil juba aastatuhandeid mediteerivate pühakujude, riisipõllul mudas sumpavate talupoegade, lustakalt hõiklevate rändkaubitsejate reas, sojakastme järgi lõhnavate söögikohtadega ning avarate steppide, uduste mägede ja laiade jõgedega. Nagu Hiina, see iidne […]
“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Kaktuste puiestee”
Maailmu on vaja. Tube avanevate ustega. Iga ukse taga peitub ise maailm. Ühes oled sa viibinud pikalt, teisest sõitnud läbi, kolmandast oled lugenud, neljandas oled teretuttav, viiendas terevõõras. Kuuendat maailma oled ehk kunagi kuskilt kaugelt piielnud, ehk läbi hommikuste udude ja vägagi vargsi. Võid jagada neid maailmu teistega – sind kuulatakse, sulle noogutakse, sulle naeratatakse […]
“Kaljud ja kameeleonid”
“Kuidas jääda iseendaks maailmas, kus mitte keegi pole see, kellena ta esmapilgul näib?” Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui […]
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Kas see on rumal”
“Ja kuidas ma saan olla õnnelik just nüüd, kui mind alles kuu aega tagasi koondati ja ma tean, et raha, mis pangaarvelt täna nagu imeväel kadus, ei tule sinna järgmise kuu 10. tagasi. Ma peaksin olema hoopis õnnetu ja kurb. Just sellepärast ma ju poodidesse tulingi, et tuju tõsta, et unustada, et ma olen töötu. […]
“Kas siis selle maa keel …?”
Mõttekujutuslikus lavapildis kohtuvad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 33 laureaati (aastaist 1989-2013) akadeemiku endaga ja jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Ajaloolise raami loovad akadeemik Wiedemannile omistatavad võrdlused, kommentaarid ja küsimused. Lisaks selgitavad märkused ja laureaatide lühitutvustused. Loomingu Raamatukogu 11-12/2013
“Kass, kes oli kuningas Salomon”
Lugu ühest ebatavalisest kassist, kelle maailm on rohkem inimeste kui kasside oma. Hämmastav ja imeline on raamatus elu, kus põimuvad läbisegi reaalsus ja unenäomaailm. Ilukirjanduslikus stiilis loodud omapärases raamatus kirjutab Mall Jaakson pigem ikkagi inimeste maailmast, mida sagedasti saadab saladusliku Salomoni mõtlik pilk. Ühel hetkel ei tee enam vahet, kas mõni mõte või öeldud sõna […]
“Kassi nurinad”
Ajalehes ilmund kuid loetav – see on uskumatu aga tõsi. Hardo Pajula on meisteresseist, võib-olla meie viimane suur esseist. Lõpp on teadagi lähedal. Esseistika on ülikõva žanr, sul peab olema midagi öelda ja sa pead oskama kirjutada. See raamat on eelkõige monument kirjaoskusele. Esseistika pole lämisev formaaditäide. Mainitud põhjustel on kodumaine esseistika peaaegu olematu, teibaotsaga […]
“Katkuhaud”
Ene Mihkelsoni palju tunnustust pälvinud “Katkuhaud” (2007) keskendub keerulisemale ajale Eesti 20. sajandi ajaloos. Tegemist on valusate tagasivaateliste lugudega, mis juhatavad lugeja kõige värskema aja sündmuste kaudu – “Katkuhaud” algab nn Tallinna vabastajate monumendi juurest – tagasi Teise maailmasõja järgsesse aega, mille saladuslikud pained ulatuvad tänasesse päeva. Minevkku vaatav raamat räägib eeskätt sellest, mis ikkagi […]
“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Kebab ja kilukarp. Kuidas eestlane, soomlane ja türklane restorani tegid ehk kuidas mitte äri teha.”
Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha […]
“Keegi teine”
Romaan Hiljuti abiellunud paar otsustab osta uue kodu – on ju naise õe ja kunagise armukese tütar nende juurde elama kolinud. Paraku on majanduskriis just Eestisse jõudmas. Viie aasta jooksul lisavad peale laenukohustuse pingeid koondamishirm, säästusurve, õetütre isaotsinguid, kõrvale kolinud seksikas naabrinna… Naispeategelase silme läbi kajastatud masuaastate peegeldust rikastavad sisekaemuslikud mõtisklused. Romaani “Lähedal” lugenule on […]
“Keldritäis sajarublalisi”
“Keldritäis sajarublalisi” on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud. Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, […]
