“Jumala poolt hüljatud”
Lissabon. Suletud müüride vahel tuksleb üks väeti ja väsinud süda ning ootab oma lõppu. Teelõik, mis lahutab kaduvikust, on kui painajalik unenägu. Vana mehe hingehaavu noolib taltsutamatu üksilduse leek, mida võib lämmatada vaid surm. Ta mõtleb möödunud elule, mida üha valjemini tiksuvad minutid hetk-hetkelt kustutavad, nagu kustuvad ka tuled tema mälestustemajakas. Või on tegu hoopis […]
“Jumalate aritmeetika”
Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad […]
“June / Julien”
Romaanivõistlus 2016 I koht Just nii, ma imetlesin sind, ma jumaldasin sind, aga häbenesin seda päriselt välja näidata. Ma surusin selle tunde kokku ja peitsin väikestesse asjadesse, nagu peotäide maasikatesse, mõnesse kallistusse või puudutusse, väikestesse tähelepanu ja hoolitsuse avaldustesse. Ja siis muidugi need eriti lapsikud tähelepanuavaldused – pritsisin sind murukastmisvoolikust vähimagi kahetsuseta läbimärjaks ja siis […]
“Juriidiliselt on kõik korrektne”
Sergei Kraana on Eesti tunutmaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus seni veel kahjuks mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumorikülje “Naeris” vasakpoolses veerus ilmunud sadu arvamuslugusid, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ja mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Autori akadeemilised teadmised meditsiinist […]
“Juuda sündroom. Lumi”
Juuda sündroom – Kolm lugu mehele – Tõeotsija Tempes – Park – Leping – Kuuskand – Juuda sündroom I – Juuda sündroom II – Kauge külaline I – Kauge külaline II Lumi
“Juured ja võrsed”
Eile muretsesin, et olen seitsmekümne kolmeselt nii viletsaks jäänud, aga mis minust nüüd saab? Kas pean igaveseks vaese Mareti kaela peale jääma? Ainuüksi mõte sellest halvas mehe tahte täielikult. Elu on kui üürike kingitus ning iga tuuleiilike võib sinu hinge nagu küünlakese ükskõik millisel hetkel kustutada! Ja siis ei ole sind enam mitte kusagil mitte […]
“Käänuline tee”
Selle jutustuse peategelane on Vana-Villem, käänulise saatusega mees, kes on elanud üsna pikalt ning seepärast arvab, et tal on elu kohta üht-teist öelda nii noorele kui vanale. Tähelepanelikul lugejal tekib peagi oma arvamus Vana-Villemist, rääkigu see mis iganes, pidagu end peategelaseks, jutustuse selgrooks või raamiks, lugeja asetab ta niikuinii talle sobivasse lahtrisse. Autor aga pakub […]
“Kadunud hõim”
«Kadunud hõim» on kirja pandud nõnda, et seda võib lugeda kui põnevat gooti stiilis õudusromaani, mille sündmused leiavad aset Tartus ning Soomaal, ja samas ka kui ühe keeruka karakteriga inimese arenguromaani, tema kasvamist ja küpsemist läbi pööraste seikluste armastuse ja sügavama elu mõistmise suunas. Autor on saanud inspiratsiooni isiklikest Tartu-mälestustest ja vanadest pärimustest, mida Soomaa […]
“Kadunud Kuldlinnast Lossiorgu”
Esimesed sammud puudutasid pehmust. Iga sammuga enam ja enam sai maailma leitud … ta jalad said tiivad. Lennul kuulatas ta enese rutakaid mõtteid, allus astumiste rütmi, aegajalt püüdes vaikuse viibet. Ka liblikad valivad õit, mis kaugem ja kenam, vahel ristuvad teed – nad võivad olla avarad vead, sattuda sinna, kus rada ei olegi ees … […]
“Kahe mere vahel”
Suvi. Päike. Meri. Noor naine otsustab veidikeseks aja maha võtta, puhata ja endas selgusele jõuda. Kui ta korteriukse selja taga kinni tõmbab ja koti selga vinnab, ei seo ta end mingite kohustuste ja lubadustega. Vahel on tore pisut saatusega mängida …
“Kaks mõõka”
Hiina jutud. Hiina … See maa on aina ise minu juurde tulnud, mitte vastupidi. On tulnud vanade meistrite maalidel, chan-budistlike munkade paradoksides, mäenõlvadel kõrguvates pagoodides, suletud silmil juba aastatuhandeid mediteerivate pühakujude, riisipõllul mudas sumpavate talupoegade, lustakalt hõiklevate rändkaubitsejate reas, sojakastme järgi lõhnavate söögikohtadega ning avarate steppide, uduste mägede ja laiade jõgedega. Nagu Hiina, see iidne […]
“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Kaktuste puiestee”
Maailmu on vaja. Tube avanevate ustega. Iga ukse taga peitub ise maailm. Ühes oled sa viibinud pikalt, teisest sõitnud läbi, kolmandast oled lugenud, neljandas oled teretuttav, viiendas terevõõras. Kuuendat maailma oled ehk kunagi kuskilt kaugelt piielnud, ehk läbi hommikuste udude ja vägagi vargsi. Võid jagada neid maailmu teistega – sind kuulatakse, sulle noogutakse, sulle naeratatakse […]
“Kaljud ja kameeleonid”
“Kuidas jääda iseendaks maailmas, kus mitte keegi pole see, kellena ta esmapilgul näib?” Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui […]
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Kas see on rumal”
“Ja kuidas ma saan olla õnnelik just nüüd, kui mind alles kuu aega tagasi koondati ja ma tean, et raha, mis pangaarvelt täna nagu imeväel kadus, ei tule sinna järgmise kuu 10. tagasi. Ma peaksin olema hoopis õnnetu ja kurb. Just sellepärast ma ju poodidesse tulingi, et tuju tõsta, et unustada, et ma olen töötu. […]
“Kas siis selle maa keel …?”
Mõttekujutuslikus lavapildis kohtuvad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 33 laureaati (aastaist 1989-2013) akadeemiku endaga ja jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Ajaloolise raami loovad akadeemik Wiedemannile omistatavad võrdlused, kommentaarid ja küsimused. Lisaks selgitavad märkused ja laureaatide lühitutvustused. Loomingu Raamatukogu 11-12/2013
“Kass, kes oli kuningas Salomon”
Lugu ühest ebatavalisest kassist, kelle maailm on rohkem inimeste kui kasside oma. Hämmastav ja imeline on raamatus elu, kus põimuvad läbisegi reaalsus ja unenäomaailm. Ilukirjanduslikus stiilis loodud omapärases raamatus kirjutab Mall Jaakson pigem ikkagi inimeste maailmast, mida sagedasti saadab saladusliku Salomoni mõtlik pilk. Ühel hetkel ei tee enam vahet, kas mõni mõte või öeldud sõna […]
“Kassi nurinad”
Ajalehes ilmund kuid loetav – see on uskumatu aga tõsi. Hardo Pajula on meisteresseist, võib-olla meie viimane suur esseist. Lõpp on teadagi lähedal. Esseistika on ülikõva žanr, sul peab olema midagi öelda ja sa pead oskama kirjutada. See raamat on eelkõige monument kirjaoskusele. Esseistika pole lämisev formaaditäide. Mainitud põhjustel on kodumaine esseistika peaaegu olematu, teibaotsaga […]
