“Helmandi silmus”
Eesti kompanii kammib läbi viimaseid majapidamisi enne elutut Bowri kivikõrbe baasist umbes kaheksa kilomeetrit põhja pool. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Kui ta ärkab, pole sõdurite ega soomukite hääli kuulda. Mehe kõige suur hirm on teoks saanud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas […]
“Hetked ja aastad”
Minu elu lugu siin kirjapanduna on mitmeharuline. See on memme lugu lapselastele, kuidas elati ja mis juhtus enne neid. Kes olid ja mida tegid nende vanavanemad. Et neil oleks võimalik leida vastuseid küsimustele, mis neil kunagi tõenäoliselt tekivad. See on ka lugu lasertehnikast TPIs. Ei olegi vist teist inimest, kes seda algusest lõpuni teaks-mäletaks. Siit […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
“Hobune eikusagilt”
Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi! Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, […]
“Hobusehullud Ameerikas”
Istusin Tallinna lennujaamas lahkuvate lendude ootesaalis ja mängisin veidi närviliselt oma veepudeli korgiga. Nüüd see siis oligi käes – aeg asuda teele tundmatusse. Vahetevahel tundus mulle, et pidin ikka pöörane olema, et sellise asja ette võtsin. Kuidas saan hakkama kodust kaugel võõras keskkonnas, võõraste inimeste seas ja võõra tööga, mis on pealegi minu esimene tõsiseltvõetav […]
“Homme”
Tänapäeva romaan. Väikelinna ilmub kena noor kunstnik Toni, kellesse armub esimesest pilgust neljakümnendais raamatukogutöötaja Emma, kelle abielu matemaatikaõpetaja Theoga on tasakesi jahtumas. Toni ja Emma suhte arenedes hakkab selguma ka tõsiasju mehe varasemast mõnevõrra tormilisest elust ning ilmuma välja tuttavaid minevikust. “Homme” on kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.
“Hotell Amalfi”
Hotelle on mitmesuguseid. On suuri, mitmekümnekorruselisi mürakaid kesklinnades, kus vihiseva kiirusega liigutavad liftid elanikke suurtes kogustes üles-alla nagu tahteta nukke. Aga on ka hoopis teistsuguseid – väikseid ja hubaseid. On odavaid kohti, kus seljakotiga rändurid võivad suures hallis üheks ööks korraga naridele visata, ja kalleid paleesid, kus vannituba üksi on avaram kui kuskil mujal terve […]
“Hullu munga päevik”
Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast. Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava […]
“Hullumäng”
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, […]
“Hüüdnimi Eestlane” 2. raamat”
Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal. See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal […]
“Idataevasse kerkib veevalaja”
Umarani lähedal on üks väike planeet Arm, millel hoitakse maailma kaotsi läinut: kadunud õnne, kadunud rõõme, kadunud unistusi, kadunud lootusi, kadunud armastust … Kõigile, kes jõuavad sinna, antakse need kord tagasi.
“Igavestel alleedel”
Kati Murutari uued romaanid Barbara von Tisenhusenist, Isadora Duncanist ja Marlene Dietrichist on kirglikud, kaasakiskuvad ja avameelsed. Seni rohkem tänapäevas püsinud ja kodumaistel teemadel kirjutanud autor üllatab lugejat nendega kindlasti. Valitud kolm naist pärinevad erinevatest ajastutest ja erinevatest mõttemaailmadest. Igaühega neist on autoril erinev tundesuhe. “Barbarat ma armastan, Isadorat võõrastan ja Marlenet imetlen,” ütleb kirjanik. […]
“Illuminati”
Naine on elupüramiidi tipus, tark, võimukas, halastamatu. Tütarlaps on elanud kaitstud elu, vati sees kasvanud. Päeval, mil nende kahe teed ristuvad, käivituvad sündmused, mis võivad peatada maailma mootorid. Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel 3. koha pälvinud romaani autor ütleb, et vandenõu või põneviku asemel võlub teda allegooria. „Illuminati“ on eelkõige suureks saamise lugu.
“Iluasjake”
Järg raamatule “Kolmas printsess” Mulle on heidetud, et missikandidaat Marilyn sai raamatus “Kolmas printsess” teenimatult hea mehe. Käesolevas raamatus püüan seda “viga” parandada. Me kõik mäletame muinasjuttudest, et kui konna suudelda, võib temast saada prints. Paraku aga ei õpeta muinasjutud, kuidas printsiga päev päeva kõrval elada. Nagu tõelisele naistekale kohane, on ka selles raamatus süüdimatut […]
“Ilus algus”
Kallis Peeter! Veel kaks nädalat tagasi ei teadnud ma isegi, et hakkan meie suhte algaastast “suurteost” kirjutama. Olen nädalaid meenutanud ja kirja pannud – 1970ndate teine pool oli ilus aeg! Nagu eile oleks kõik olnud… Et miks algaastast? Sest siis oli kõik alles ees… Tundeid oli palju. Et miks ma seda üldse tegin? Selleks, et […]
“Ilusast naisest ei saa head muumiat”
võtke paar banaanilindu; pöörake rüütli pead võllas; ravige oma haavad onguentiga; lahendage mõistatus peast või tehke midagi varjualusega; te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; minnes sinna, võrgutage naine; ja magage temaga; kuni see kõik laiali paisatakse; või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti […]
“Inglimammid”
Ühel kirjanduslikul kohtumisel kiideti küll lahkelt mu viimast romaani “Pidupäevad võõrsil”, mis valiti aastal 2007 lugejate poolt viie parima romaani sekka ja kandideerima Tammsaare-nimelisele auhinnale, aga lisati veidi kohmetult, et kas ma ei tahaks ometi kord kirjutada midagi ka pensionieelikutest. Paljud eakamad inimesed olevat, jah, raamatukoid, aga kindlasti mitte niisugused koid, kes majandusellu vaid auke […]
“Inglinägu”
Eesti kirjandus elab ja areneb, raamatusõprade tähelepanu köidavad üha uued nimed! Olen õnnelik, et mul avanes võimalus “Kuldsule” väljaandes üksteise järel tutvustada kaht väga silmapaistvat noort kirjanikku – panna kaante vahele oma põnevate juttudega üheks meie leotavamaks ulmekirjanikuks tõusnud Indrek Hargla esimene raamat “Nad tulevad täna öösel” ning nüüd avaldada üliõpilase Maarja Oderi üllatavalt küps […]
