“Ärid kuuliaukudega majades”
“Ärid kuuliaukudega majades” peategelasteks on noor armastuskolmnurk: Johannes Kopti, Agnes Mauts ja Oskar Kruuk. Romaani ühe telje moodustab aga kunagise raudteetehaste hoovitöölise, gümnaasiumiharidusega mehe ja EKP põrandaaluse noorteorganisaatori Jaan Kreuksi elukäik. Aastatel 1921-1923 lõhnasid pealinna agulid teistmoodi. Eestimaa Kommunistliku Partei salakorterid ja tehaseorganisatsioonid olid varustatud roosidega akendel: on roos aknalt kadunud, siis on ka korter […]
“Arkaadia öö”
Kolm novelli ja lühiromaan novellides. Sisukord: Betti. Kõnekirjutaja. Meie, tinasõdurid. Arkaadia öö: Võileib suudlusega; Lõppematuse allikad; Arkaadia öö. Romaanide “Lastekodu” (2003) ja “Tund enne igavikku” (2012) kõrval on Rein Veidemann kirjutanud ning avaldanud ka pikemaid novelle, mis nüüd on leidnud tee ühiste kaante vahele. Neist novellidest kolm põimuvad omaette lühiromaaniks “Arkaadia öö”, andes ühtlasi kogu […]
“Armastuse jäljed”
Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud. Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida […]
“Armastuseta”
Kõik, mida ma tahtsin, oli armastus. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen ma lihtsalt tahtnud, et keegi mind armastaks. Armastus on kõige tähtsam. Armastus peab olema vaba. Vabadus on üldse kõige tähtsam. Rebekal on tunne, et ta on aastaid armastust otsinud. Aga armastust ei tule. Ja kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema […]
“Armuaeg”
Valikkogu koondab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990, sisuks aja ahistus ja surmamäng, valulised püüded eristada tõelist ebatõelist. Neli tsüklit – Põletused, Pimestused, Pühendused ja Palve – väljendavad eri tunnetusviise ja -võimalusi tuule ning armastuse kaudu maailmaga mõistvasse kooskõlla jõuda. (Paberkaaned kulunud)
“Armukadeduse valem: saatuslik Hurghada”
Eestlastest noorpaar veedab oma mesinädalaid Egiptuse suvituslinnas Hurghadas. Samas hotellis elab ka ooperikriitik Andra koos oma sõbranna Mariga. Eestis kohtuvad nad kõik juhuslikult Mari Vihmandi ooperi “Armastuse valem” vaheajal. Siit hakkab hargnema lugu, mis lõpeb väga traagiliselt. Taskuformaat.
“Atlandi võlg. Noos. 2 raamatut”
raamat “Atlandi võlg” Mul vedas elus selles, et minu aeg langes ühte Põhja-Atlandi heeringabuumi aegadega. Minu nähes see algas, minu nähes ka lõppes. Kui see oli kadunud, taipasin, et pöördumatult. Mind valdas piiritu tõmme: sinna tagasi. Paraku on kõik laevad, millised selles epopöas figureerivad, juba igaviku roog. Tekstid koos fotodega peavad siin täitma oma ajaloolise […]
“Avalikult abielust”
Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse „Avalikult abielust” rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja […]
“Avameri I-VI. 6 raamatut”
Raamat “Kapten” „Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, […]
“Baile Atha Cliath”
Baile Atha Cliath on Dublini iirikeelne nimekuju – nimi, mis võib tunduda meile arusaamatuna, tarbetuna, kaduvana, tähtsuetunagi. See nimi aga võib olla ka lihtsalt üks suvaline hetk, defineerimatu nähtus, mõistusele kuuletumatu küsimärk – kui keel, mida me kõrvad naljalt enam ei kuule, kuid mis ikkagi teadvuses virvendab. Alati ei ole kõik korraga olemas, kõik korraga […]
“Batüskaaf”
Jevgeni on just illegaalina Taani kolinud. Kopenhagasse, nagu ta seda linna ise nimetab. Toimetulek seal ei ole mõistagi lihtne, aga linn lummab teda, imeb endasse, toidab iseäralik helide, lõhnade ning joovastavate ainetega. “Jah, Kopen hingas teisiti kui Tallinn. See oli sootuks teine linn – hallikasroheline ja tuuline, pisut oksüdeerunud ja külm, läbitungiv, joovastav, kuulmekilesid kiirustamata […]
“Beatrice. Võõras”
Küsin endalt, mis tuleb pähe, missugused sõnad on valmis huultelt pudenema, kui püüan mõttes Beatrice kuju taas silme ette manada. Need on mõned assotsiatiivsed mõisted: fantastika, muinasjutt, vodka, videvik, number 13, läbi paistvad huuled, üksik pärliga sõrmus ja väike lohuke paremas põses. Kõik oli imeline! Ja see määrang iseloomustab küllalt täpselt kõike, mis sündis minuga […]
“Bizarre”
Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog, kes pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga “Hanumani teekond Lollandile” (e.k. 2012) jõudis ta 2010. aastal Vene Bookeri lõppvalikusse ning 2009. aastal pälvis ta selle eesti Eesti Kultuurkapitali preemia. “Harbini ööliblikate” (2013) eest sai ta aga maineka Vene auhinna NOS. Eesti keeles on tal varem […]
“Boulgakoff”
Näidendiraamat. “Boulgakoff” on fantaasia kirjanik Mihhail Bulgakovi eluseikade ainetel. Tegevus toimub 1930. aastate Moskvas, suve palavatel päevadel. Selles loos on kirjanik ja tema loomistung, unistus vabast maailmast, nõukogude tegelikkus, kõikemärkava isevalitseja Stalini kapriisid ja tema telefonikõned, avaldamiskeelud, siseringi “puhastused” ehk üleöö kaduvad inimesed, öine paadisõit Moskva jõel, valge vein ja voolav kalamari … Boulgakoffil on […]
“Buraševo hullud”
“Kas see kõik on uni? Kas ma esitan endale selle küsimuse unes või reaalsuses? Karusöömine ja dr Ljudmila Konstantinovna Muzanova? Krapipanek? “Mõõkade tants” tundub kahtlane ja krapp ise pole sajaprotsendiliselt kindel. Sajaprotsendilist kindlust pole ilmas olemaski! Ja kiri Liitunud Rahvastele ning kõigile eestlastele? Haige aju soovmõtlemine, soovkujutelm? Ja sürrealistlik gaasiõppus lumetormiga? Ja siinse võõrastemajanumbri tsaarilik […]
“Buridanid IV”
Lydia kõhkles, kas on sobilik üles näidata väga suurt huvi, korter polnud eraldatud ikkagi mitte talle, vaid Gustavile, kuid uudishimu sai võitu ja ta tegi kähku tubadele tiiru peale. Neid oli tervelt neli, kaks suurt ja kaks väiksemat, ja mõlemast suurest avanes vaade linnale ja merele. Mööbel puudus täiesti, ainult ühes, kõige pisemas toas seisis […]
“Buridanid V”
Churchill nägi unes, et ta on tiiger ja peab džunglis jahti punahirvele. Hääletult hiilis ta allika suunas, kuhu tema ohver oli jooma tulnud, ning valmistus hüppeks, kui tundis, et miski vajutab saba määratu raskusega vastu maad. Möiratanud valust, heitis ta pilgu üle õla ning silmas haakristiga tanki, mille luugist paistis Hitleri juubeldav vuntsinägu…
“Deemonitaltsutajad”
„Oli neid, kes uskusid, et Kambja ja Ülenurme valla sundliitmine tuleb mõlemale omavalitsusele kasuks. Enamik inimesi aga mõistis, et sellest kujuneb katastroof. Linnalähedase kinnisvarabuumivalla ning põllumajandusest elatuva hajakülade valla ühteliitmist võis võrrelda punasõstra ja sinivaala kokkupookimisega – niivõrd erinevad olid liidetavad.” Pärast haldusreformi haarab Kambja alevikus võimuohjad äärmuslike vaadetega ususekt Evangelistide Viimsepäeva Kogudus. Kuigi sekti […]
“Delfiinide tee”
Delfiin, kr delphis, lad delphinus, kreeklaste-roomlaste tootem, inimsõbralikkuse võrdkuju. Paljude antiikaja pajatuste kangelane. Tuntuim neist Herodotose jutustus kreeka luuletajast ja laulikust Arionist, kelle piraadid paljaks röövisid ja merre viskasid – lauliku päästis delfiin, kes ta üle tormise mere Tainaroni neemele viis… Mõtlesin endamisi, et Herodotose järel on minu kord jutustada delfiinidest, kuna tundsin neist mõnda […]
“Dollari hind. Avameelne päevik Ameerikast”
Pärnakas Veronika Lepiku elu jõudis 1990-ndate keskel tupikusse: tal polnud korralikku tööd, kodu ega raha. Väljapääsu ei paistnud kuskilt. Kuni ta tutvus juhuslikult väliseestlase Haroldiga, kes oli tulnud sünnimaale suvitama ja sugulasi külastama. Veronika aital tal Siberisse jäänud venda koju tuua ja see avaldas Haroldile muljet. Tänutäheks kutsus ta naise enda juurde Ameerikasse puhkama. Sealt […]
