“Marukoer”
Võiks öelda, et selle romaani nimitegelane on Rexi-nimeline koer, rotveileri ja hundikoera sega, raevukas viiekümnekilone elukas. Samavõrd võiks nõustuda arvamusega, et tegu on romaaniga inimese ja looma veidrast suhtest, kus loomale on määratud muutuda inimese pikka aega haudunud kättemaksu tööriistaks süütute inimeste vastu. Teksti enama süvenemise korral mõistame, et autor mõtleb marukoerte ja marukoerluse all […]
“Mässav Barcelona”
«Mässav Barcelona» kaldub pigem ilukirjanduse kui ajaloo- või reisiraamatute valda. Ometi võib selle teose vabalt tasku panna, kui minna Barcelonasse Gaudí või Dalí jälgi ajama. Seda on tark lugeda, kui tunnete huvi katalaanide hingeelu või põnevate linnalegendide vastu. «Liigub ja tormab, kaootiliselt, ühest suunast teise ja päevast öösse, alati paarikaupa või koguni karjas… Barcelona pole […]
“Me veel näeme”
Seitsmeaastane Lauren jääb kooliteel auto alla koomasse. Tüdruk omandab teispoolsusega suheldes usinalt elutarkusi, kuid tema vanemad on silmitsi raskeima väljakutsega elus. Suutmata otsustada, kas võidelda või leppida, keeravad ema ja isa, seni õnnelikult elanud abielupaar, teineteisele selja. Kumbki püüab olukorraga toime tulla ja lohutust otsida omal moel. Turvalise lapsepõlve kokkuvarisemist tahtmatult pealt nägev Lauren proovib […]
“Mees puukastis”
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi […]
“Mees”
Sellest viimasest asjast ei käi minu mõistus üle… Jalgpallihaiged peaksid enamasti olema elutervelt heteroseksuaalse suunitlusega, aga naudivad täiel rinnal higiseid Mehi, kes võiduvärava puhul mingit kobarnussi sarnast rituaali sooritavad. Väljakul, tuhandete vaatajate silme all! Nilbe! Radikaalsemad neist kipuvad “sita vahtu lööjaid” kolkima… Mind jääb painama tundmus, et tegemist on latentsete salgavate Homodega. Kapipededega, niisiis. vaataks […]
“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meie igapäevane jää”
Eesti gootika III Katkend Taaveti Jääraamatust: “Ma palun teid appi, ükskõik, kes te olete ja neid ridu loete. Võib juhtuda, et lained kannavad minu kirjutatu kuhugi inimtühjale rannale, kus pole kedagi, kes loeks minu lugu. Ma pole võimeline kirja panema kõike, selleks pole ka aega, pean kiirustama, sest tahan ellu jääda. Praegu on raske kirjutatut […]
“Meresoolased huuled 2”
Teine raamat Haarava triloogia “Meresoolased huuled” teises osas põimuvad kolm kandvat liini, mis omal moel kordavad toonase ajastu maailma saatust määranud riikide jõujooni. Napoleon Bonaparte rabeleb korraga võidelda elu- ja sõjatandritel, vallutades kirega nii kaunitare kui ka riike, unistades seejuures ühtse Euroopa loomisest, mis annaks Prantsusmaale ja selle isekroonitud keisrile pea piiramatu võimu. Vene keiser […]
“Merivälja. Eesti lähiaja kõige suurem mõistatus”
Kas me oleme ühe isa lapsed? Romaani “Raudrästiku aeg” ja apteeker Melchiori lugude autor Indrek Hargla hoogsa põnevusromaani keskmes on Eesti kõige kuulsam lahendamata üleloomulik juhtum, müstiline Merivälja maa-alune ufo ehk Objekt “M”, nagu seda nimetati. On aasta 1997 ja ufo väljakaevamised on ammu lõppenud. Meriväljale tuleb noor tütarlaps Karin, kes asub tööle liikumisvõimetu invaliidi […]
“Midagi head”
Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti “jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on. Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, […]
“Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest.”
Elin Toona romaani “Mihkel, muuseas” keskmes on eesti pagulaste elu 1970. aastate Londonis, põgusate tagasivaadetega nende Eestis põgenemisele ja kohanemisele uuel asukohamaal. Tegevus vältab umbes aasta ning algab peategelase kirjanik Mihkel Laasma sünnipäevapeoga, mis on ühtlasi ka tema abikaasa peied. Boheemlikus miljöös toimuvad üsna tragikoomilised sündmused, mille tulemusena ennast analüüsivale Mihklile tundub kogu eelnev elu […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel”
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel Kolm paksu Inimväärne elu Üks veski seisab vete pääl… Pime hobune Väikelinna hirmsad saladused Hümn Saatanale Põnnadi, põnnadi Vanaisa ja metsavennad Eaka haritlase juubelikõne Saunapäev Valesti Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, “Loomingu” peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks […]
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Minu Ameerika” 2. osa
Ülestähendusi unelmatemaalt. “Minu Ameerika” väärtus seisneb just tõsiasjas, et see näitab Ameerikat mitmekesisema ja komplitseeitumana, kui masside tavakujutelm hamburgeritest ja mikihiirtest seda paista laseb – Priit Pullerits, Postimees. Mis siis, et igaühel meist oleks sealsamas teistmoodi, et igal meist oleks oma Ameerika – iga elamuse olulisim osis on ju meie enese isisk. Epu Ameerika on […]
“Minu erootika saladus”
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpuli, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma […]
“Mõned kummalised naised”
Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo. Raamat […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Mõtetes elatud elu”
2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan ‘”Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele siin elus,” arutleb Helve Undo. “Vahel on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.” Selles suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, […]
