“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Linnade põletamine”
Näidendiraamat Kai Aareleid (1972) on vabakutseline kirjanik, toimetaja ja tõlkija, tõlkinud peamiselt soome ja hispaania, aga ka portugali ja inglise keelest. Ta on lõpetanud Soome teatriakadeemia magistrikraadiga dramaturgia alal. Ta on avaldanud luulekogud “Naised teel” (2015) ja “Vihm ja vein” (2015) ning romaanid “Vene veri” (2011), “Linnade põletamine” (2016) ning novelli- ja miniatuurikogumiku “Salaelud” (2018). […]
“Litsid. Naiste sõda I raamat”
“Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939-1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi. Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist […]
“Looming” 1/2013
Ajakiri Looming: Häniläse ja Jüri Talveti luulet; Eeva Pargi novellid; Andrus Kasemaa ehalkäimisest; Vaapo Vaher kirjandusloolisest Hiiumaast.
“Looming” 11/2012
Ajakiri Looming – “Kevade” 100: Tiit Hennoste, Toomas Kall, Mihkel Mutt, Paul-Eerik Rummo; Triin Soometsa ja Linnar Priimäe luulet; Mats Traadi Puusepp.
“Looming” 12/2012
Ajakiri Looming: toimetajate luulet läbi aegade; peatoimetajad Andrus Kivirähki saunas; Jaan Kruusvalli Tasandikkude helinad; Intervjuu Anu Saluäärega; Orwelli-aasta “Loomingus”.
“Looming” 2/2013
Ülar Ploomi luuletus. Leoni miniatuurid. Ida-Virumaa kardioloogi pilguga. Lauri Sommer Eha Lättemäest. Tarmo Teder Aleksander Müllerist.
“Looming” 3/2013
Ajakiri Looming: Jürgen Rooste luulet; Martti Kalda jutud; Rebekka Lotman luulet 2012; Mihkel Kunnus proosa 2012; Toomas Haugi memuaar.
“Looming” 4/2013
Ajakiri Looming 90: Aimee Beekman, Toomas Haug, Indrek Hirv, Jaak Jõerüüt, Teet Kallas, Viivi Luik, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Hando Runnel, Ly Seppel, Mats Traat, Rein Veidemann jt.
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Lux Gravis ehk raske valgus”
Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest. Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte […]
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
