“… ja mere ääres väike maja”
Suveromaan See on moodne lugu. Sündmuste põhiliin on küpse naise romanss endast tunduvalt noorema mehega. See on põnev, erutav ja optimistlik – ja praeguses maailmas üha sagedasem asjade seis. Meile kõigile tuttavad naerud ja nutud, inimlik üksindus ja igapäevane püüd sellest paratamatusest pääseda on saanud kaante vahele. Selleks raamatuks saab samas ka meie ühine uskumine, […]
“1/2 e. terve”
Käsikiri pälvis kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2012. aasta noorteromaani konkursil. Livanne on 17-aastane tüdruk, kelle elu võtab pärast ebaõnnestunud enesetapukatset uue suuna, kui ta hakkab ootamatult nägema kedagi, kes vaatamata levinud arusaamale ei paista läbi ega vaja väljakutsumiseks peegleid, pimendatud tuba ja kuute küünalt. Kuid ennekõike on Liv lihtsalt 17-aastane […]
“10 000 anekdooti”
Raamatumüüja ostjale: “Soovitan teil osta selle huumorikogumiku. Te surete naeru kätte!” “Aga kas teie olete seda lugenud?” küsib ostja. “Naiivne küsimus!” märgib üks kõrvalseisjaist skeptiliselt. “Ta on ju elus!” “10000 anekdooti”
“17 avameelset naist”
Neisse suvenädalaisse mahtus kogu kahe inimese unistusteelu; midagi meeleheitlikku oli ses petetud mehe ja pisut lapseliku naise teineteise tormamises, nende püüdes kõiges toimuvas saatuse märke näha, tohutus tahtmises õnnelikuks saada. Maalidest lummatud Riila oli oodanud kedagi valuliseilmelist, põlevapilgulist, armilisenäolist. Kuidas muidud sai selline söövitav igatsus ühe meesterahva käte läbi sündida; miski pidi seda temas ju […]
“407 karaati”
Egert Anslan on Eesti kirjandustaevas alles tõusev täht. Kolmekümne kolme aastaselt pani ta pidurid doktoriõpingutele ja karjäärile Londonis, olles selleks hetkeks töötanud ja seigelnud rohkem kui 40 välisriigis. Egerti sõnul elab tema sees viis erinevat inimest ja tema ülikonnaga mehe roll pani ülejäänud minad rahulolematult jalgu trampima. Seepärast otsustas ta enamuse nõudmisele järele anda ning […]
“Aadlimäng”
Mereromaan V. Anslan oma teenelise mütsiga, mille tuul rebis peast ja mis lebab Atlandi ookeani põhjas, kus ühesilmaline kilpkonn üritab asjatult seda leida, et ignoreerida tõenäosusteooriat. B. Söödi “Kirjandusteooria” järgi liigitame siinkirjutatu “isiku arengu romaaniks”. Teisalt aga leiame end kistuna nii mere- kui üldajaloo pentsikutesse kapriisidesse, kus viibida oleks naeruväärne, kui poleks nii nukker. Tegu […]
“Äiatar”
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine, viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
“Äikeserannik. Saaga vana maailma äärelt”
Käesolevas romaanis keskendub autor kolmeteistkümnendal aastasajal elanud rüütlite võistluste ja elu-olu kujutamisele. Kuna ühiskond oli juba tollal paheline – vohasid ebaausus ja valed -, ei jätnud see ka rüütelkonda puudutamata. Nii viibki üks tormakas ja rikutud noormees pettuse teel oma maale rüütlitütre, kuid neiu meelekindlus ja ilu mõjutab teda oma eluviise muutma. Kuid see pole […]
“Ainus, mis loeb”
Seda raamatut hakkasin ma kirjutama lennujaamade ootesaalides. Ma reisisin palju ja lendude vahel oli sageli tundide kaupa ootamist. Mul oli väga palju aega mõelda. Kirjutasin sellest, mis mu oma elus puudus. Kirjutasin tüdruku. Panin talle nime ja lasin tal armuda. Selle raamatu sündmused ei ole tõenäoliselt kunagi aset leidnud. Või siis vastupidi – samad sündmused […]
“Aitäh elu eest”
Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenit söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial. Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Sest liiga […]
“Ajalootund”
1991. aastal luulekoguga “Pääl ja sees” lugejate ette astunud autorilt on vahepealsetel aastatel ilmunud luuleraamatud “Läti pääsuke” (Riia, Petergailis, 2002) ja eesti- ning ingliskeelne valikkogu “A Handful of Light” (koostaja ja tõlkija Ilmar Lehtepere, Belfast, Lapwing, 2007). Käesolev raamat sisaldab värsse aastatest 2003-2009.
“Ajatu elu”
Üks suur ja tugev, kuid mitte eriti hea välimusega noormees tutvub kauni tütarlapsega. Sellest saab alguse kummaline armastuslugu. Kuid siis kolib neiu Pärnusse. Noormees kannatab, käib tal külas, ent viimaks müüb temagi oma korteri pealinnas ja kolib neiule järele. Piiga on aga kadunud. Noormees ootab teda, otsib ja kuigi ta tunneb ajuti neiu tavatult imelist […]
“Aken”
Romaani peategelane Ito on väike kontoriametnik ühes Jaapani firmas. Tema elumõtteks on olla lojaalne firmale, riigile ja rahvusele; vastutasuks eluaegne töökoht ja vaikne lootus sündida järgmises elus sotsiaalselt pisutki kõrgemale pulgale. Kui Ito firma käsul keelekursusele läheb, avardub tema sõpradering, elu muutub hoopis põnevamaks ja romaani lõpus on saatusel Itole veel nii mõnigi rõõmus üllatus […]
“Aknad avanevad taevasse”
„Aknad avanevad taevasse“ on Kaur Riismaa kümnes luulekogu. Siit leiab valiku 2021-2022 kirjutatud tekste, nende seas nii tõlkeid, riimluulet kui ka vana head vabavärssi. Mis siis juhtus, et Riismaa eelmine luulekogu ilmus neli aastat tagasi? Vahepeal kirjutas ta romaane ja näidendeid. Kriitikud on leidnud, et Riismaa tekstid polegi nagu luuletused, vaid täpseks rihitud proosa, milles […]
“Aovalged aknad”
„Aovalged aknad” on keskse kangelaseta, esil on kogu tollane muutuv Eesti ühiskond saksa parunitest kuni eestlastest linna antvärkideni. See on lugu sotsiaalselt homogeense maarahva mitmekesistumisest ja isiksustumisest ajastu pöördtuulte käes, olgu neiks usuvahetus ja venestuse tugevnemine või Saksa-Vene poleemika Läänemere kubermangude tuleviku üle. Mõisate maailm on minemas, talude oma tulemas. Talude päriseksostmise kaudu oluliselt iseteadvust […]
“Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”
Kriminaalromaan vanast Tallinnast. Tallinn, a.D. 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha Ihu päeva näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha Ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib […]
“Argonaut”
Andrei Ivanovi uus romaan “Argonaut” on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamist kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk […]
“Ärid kuuliaukudega majades”
“Ärid kuuliaukudega majades” peategelasteks on noor armastuskolmnurk: Johannes Kopti, Agnes Mauts ja Oskar Kruuk. Romaani ühe telje moodustab aga kunagise raudteetehaste hoovitöölise, gümnaasiumiharidusega mehe ja EKP põrandaaluse noorteorganisaatori Jaan Kreuksi elukäik. Aastatel 1921-1923 lõhnasid pealinna agulid teistmoodi. Eestimaa Kommunistliku Partei salakorterid ja tehaseorganisatsioonid olid varustatud roosidega akendel: on roos aknalt kadunud, siis on ka korter […]
“Arkaadia öö”
Kolm novelli ja lühiromaan novellides. Sisukord: Betti. Kõnekirjutaja. Meie, tinasõdurid. Arkaadia öö: Võileib suudlusega; Lõppematuse allikad; Arkaadia öö. Romaanide “Lastekodu” (2003) ja “Tund enne igavikku” (2012) kõrval on Rein Veidemann kirjutanud ning avaldanud ka pikemaid novelle, mis nüüd on leidnud tee ühiste kaante vahele. Neist novellidest kolm põimuvad omaette lühiromaaniks “Arkaadia öö”, andes ühtlasi kogu […]
“Armastuse jäljed”
Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud. Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida […]
