“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Muutunud maailm”
Eesti novellivara Valev Uibopuu (1913-1997) on seitsme romaani ja kuue novellikogu autor, millest suurem osa on ilmunud Rootsis, kus kirjanik elas alates 1944. aastast. Käesolev, veel autori eluajal tema enda poolt koostatud novellivalimik annab läbilõike kirjaniku lühiproosast, sisaldades 23 pikemat ja lühemat pala, mis ulatuvad oma ainestikult nii kodumaale kui võõrsile, maale ja linna, sõjaeelsesse […]
“Naeru õpilane”
Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, ta äratab uudishimu, mõjumata mingil viisil pealiskaudsena. – Cornelius Hasselblatt Artiklist “Eeva Park: Stimme aus der Provinz – estonia” 2/96 “Naeru õpilases” järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda oma vanemate […]
“Naisena sündinud”
“See oli hale elamus,” hädaldas Astra impulsiivselt, istus Vanda voodi äärele. “Ta laenas sõbralt ühe vastiku lõhna ja kretiinse punkrisisustusega toa. Me jõime palju punast veini. Noh, sellist, mille etiketil võiks olla nimi “Kõhuvalu”. Ma kuulasin tema südamlikult rämedat juttu ja tuba läks aina vastikumaks. Siis me tegime vanainimeste asja. Metsikult, huilates ja liitrite kaupa […]
“Õhtu tiiva all”
Seitsmes kogu luuletusi Kel Süda-Eesti on sünnimaa, Laanekuru laulvad metsad, see iialgi seda ei unusta; seost vere aastad ei purusta. Põlluvaheteed ja viljahakid, tumetõekad metsasakid. Kaas: Rutt Tulving
“Palun õnnelikuks”
Ma pean ennast kuidagi sisse juhatama, ma pean kuidagi alustama ja ma alustan kohast, mis on ebamäärane, mis ei ole veel lõpp, kuid on algusest möödas, sest lapsed magavad kõrvaltoas ja mul pole õigust midagi kõva häälega nõuda. Ma ei ole veel vana, kuid ma ei ole noor, ka selles mõttes on võimalusi vähem. Mu […]
“Provintsiarst”
Romaan jätkab autori eelmise romaani “Siinpool paradiisi” peategelase kirurg Toomas Hinnovi elukäigu jälgimist. Paljudele asjassepühendatuile võivad Toomas Hinnovi eluseigad meenutada tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäiku ja karakterit. Seda autor ei eitagi, kuid on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Käesolevas romaanis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht elueesmärki: tõestada end taas kirurgina ja […]
“Prügimägi”
Faatumi romaanivõistlusel äramärgitud teos Ave Alavainu Selle aasta oktoobris sain viiskümmend kolm aastat vanaks. Sündimine langes niisiis Saksa okupatsiooni aega, kasvamine ja arenemine ning täisealine olemine lõviosas aga nõukogude korra viljastavatesse tingimustesse. Nende elatud aastate jooksul olen õppinud lugema, kirjutama, mõningal määral arvutama ning viimastel aastatel ka väärtusi ümber hindama. Mitte kunagi elus ei ole […]
“Rahvusvaheline mees”
Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium. See oli raske aeg. Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse ilmusid uued poliitikud, paraku […]
“Reis vabadusse & Dissidendi surm”
“Ah, sa vana lits,” pressis mees läbi hammaste, tõmmates naise kleidi ülevalt alla lõhki. “Ah, et mõtlesid, et mängid minuga natuke ja kõik on jälle heas korras. Ei, seekord sa oled küll aadressiga eksinud.” “Kui keegi eksis, siis oled see sina,” ütles naine, sammu tagasi astudes ja äkitselt püstolit välja tõmmates. “Palu oma patud andeks, […]
“Ringi vangid”
Romaani “Ringi vangid” tegevus toimub mingis ettearvamatus tulevikus (või minevikuolevikus, nagu ütleb autor); selles naljakas diktaatorlikus ühiskonnas kehtib juhtmõte – iga inimene, ükskõik kes ta ka on, peab talle avanevat šanssi kasutama. Romaani peategelased, teineteist armastavad Mattes ja ta naine Teresa, elavad oma unistustes vanas ja loomulikus ajas, ent oma igapäevase tegevuse kaudu on nad […]
“Ringiga koju tagasi”
Kes oli Olev Anton? Arvan, et kõik keskealised või veidi vanemad eestlased teavad teda hästi. Paar aastakümmet tagasi, kui oli tema ajakirjanduse olemise kõrgaeg, püsis Olev Anton lehelugejate lemmikute esireas. See takuse särgiga ja aganaleiva sööv eesti mees. Ülekantud tähenduses. Lehelood olid siis tükk maad teised. Otsiti isikupäraseid kirjutajaid. Ja Olev Anton kahtlemata oligi seesugune, […]
“Risti Rahvas I & II. 2 raamatut”
Uku Masingule, kes mu ristis, pühendan ma selle raamatu, mis tema uurimistööta “1343” kirjutamat jääks. I osa – Kupar, 1994 469lk II osa – ISBN 9985611225 Kupar, 1998 375lk Raamatu kaaned on kulunud
“Ruunimärgid”
Merle Pajula – (35) hariduselt filoloog, elukutselt ametnik, loomult ontlik pereema. Armastab kirjutada: esimene trükiproov 1970. aastal ajakirjas “Täheke”, hiljem avaldanud erinevate nimede all artikleid ja arvustusi mitmetes väljaannetes (peamiselt “Eesti Ekspress” ning “Vikerkaar”). Loodab kirjutada tulevikuski. “Tambeti puhul olevat mõnda aega kahtlaselt tihti esinevaid ilmutusi ette tulnud. Üldiselt esineb senssidel alatasa ilmutusi, nad on […]
“Saatuse sõlmed”
Eesti lugejaskonna teadvuses on autor elanud kui romaanikirjanik ja luuletaja. Käesoleva teosega on ta laiendanud oma zanri nüüd ka novellistikale. Kuigi kõik lood on pikema jutustuse klassist, ei leidu neis ometi kirjanduslikku venivust, sest autori põhiomaduseks on sündmustikulise elemendi ülekaal. Sellest johtuvalt ei ole karta igavusetunnet, pigem on küsimus põnevushaare, mis ei lõtvu enne lõpule […]
“Sajandilõpu suvi”
Romaan Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan “Seksitalu”. Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei […]
“Selles mängus ei hüpata”
Mäng algas sellega, et üks noor kutt on tulnud linna ööeluga tutvuma ja seisab baari ees. Surmasaamiseks on igasuguseid naljakaid võimalusi – pimedas nurgataguses lööb pätt su kohe maha, aga halvasti lõpeb ka katse taksost või poest maksmata jalga lasta. Kõige üllatavam on see, mis juhtub kui peldikus vett satud tõmbama… (taskuformaat)
“Siin maa peal 3.”
Romaani kolmanda, lõpetava raamatu esimese poole moodustab keskse tegelase kirjavahetus oma Kanadas elava koolivennaga aastail 1972-1991. Viimases jaos asetub vaatlusvälja tsentrisse mees nooremast põlvkonnast, kelle üritus taaselustada oma isaisade talu on määratud nurjumisele saatuse ebasoosingu tõttu.
“Siinpool paradiisi”
See oli pikk kurnav nädal. Ta tegi oma plaanilisi ja erakorralisi operatsioone, rääkis teiste arstidega, viis üliõpilastega läbi praktikume ja pidas loenguid, aga kõike seda tegi keegi teine temas. Ta oli justkui endast välja astunud, kahestunud. Ning see teine seisis valvsalt palatis voodi kõrval ning pidas aru, kutsus õdesid juurde ja tegi korraldusi, vahetas nõeltel […]
“Siniste põldude orjad”
Autorilt Küllap kutsub see raamat erinevais lugejais esile erinevaid emotsioone. Küllap leiab ta nii eitajaid kui kahtlejaid. Heeringabuumi aegadel aga heeringaekspeditsioonides osalemine äratab ellu eredaid mälestusi, mis tänaseks läinud ajalukku ja kattunud näiva olematuse uduvinega, just nagu poleks seda kõike iialgi olnud. Võtan nende meeste ees mütsi maha selle eest, et and peale kõige mitmekesisema […]
