“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Kranaadi anekdoodid”
hitt 1 Kogumik Eesti Ekspressi Kranaadis ilmunud parimatest anekdootidest. Illustreeritud Heiki Ernitsa karikatuuridega. (taskuformaat)
“Krutsiaania”
Sisukord – Ortopedia – Püksivahetus Amaliega – Jaapanlannaga Pariisis – Krutsiaania – Kasvuhoone (Kabalistid I) – Pioneer kümme – Initsiatsioon kuldlõikes (Kabalistid II) – Anamnees – Hädapidur – Verine lamp – Plahvatus Maailma Kaubanduskeskuses (Kabalistid III) – Kolmsada kaheksateist tuhat
“Kui tõmbetuul on luuletaja saatus”
Juhan Sütiste (1899-1945) mahukas luulevalikkogu annab läbilõike luuletaja loominguteest alates esimesest kogust “Rahutus” (1929, sellest on esmakordselt taastrükitud tema Vabadussõja-aineline poeem “Enese eest”) kuni viimaste trükis ilmunud luuletusteni – ühtekokku kümnest kogust, lisaks erinevates almanahhides ja ajakirjanduses ilmunud luuletusi ning viis 1930-ndate a-te lõpul ajakirjas “Varamu” ilmunud poeemi: “Meri ja mets”, “Tuhas ja tules”, “Lääs […]
“Kukelokuti”
Ohvriromaan. Noorteromaan Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat. Kukelokuti on 1998. aasta romaanivõistlustel silma paistnud teos. Raamatus on endise omaniku nimi.
“Kuningas Lembitu elu”
Heale lugejale Tänavu (1992) möödub 775 aastat Lembitu langemisest. Tema meenutamine oleks püha kohus. Ehk tekitab võõristust Sakala pealiku ja vanema kuningaks nimetamine? Kuid muistsete eestlaste kuninga mõiste erines tunduvalt Õhtumaa kuninga mõistest. Õhtumaa kuningas (rex) oli keskvõimu kindel esindaja, eestlastel oli ta lihtsalt sõjapealik või ühe salkkonna juht. Vanades kohtuprotokollides on viiteid, et talupojad […]
“Lähenevad rannad”
Lähenevad rannad. Reisid 130. ja 160. meridiaani vahel (Kamtšatkast)
“Lasud kodutänaval”
Kupra kriminaalromaan Naine oli täiesti alasti. Ta lamas suurel segipaisatud voodil ja tegi ukse avanedes liigutuse, nagu tahaks linaserva peale tõmmata, aga tõmbas ühe põlve veidi konksu, et must kubemekolmnurk hästi välja joonistuks, viskas ühe käe üle pea lillelisele padjale ja naeratas komissarile kutsuvalt.
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Liblikas”
Olen alati imetlenud tsirkust – mõelda, mees käib peenikesel köiel, selle asemel, et sammuda kindlal kõnniteel! Pole midagi rumalamat, see köis ei vii teda ju kuhugi, hoopis kiiremini jõuaks edasi voorimehega, rääkimata automobiilist, aga mulle meeldib. Selles on uhket trotsi ja sõltumatust – et näed, käin kus tahan! Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, […]
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Luus”
Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võibolla on see teie raamat. Raamat, millel pole algust, lõppu. Löö lahti ükskõik kust. Eesti proosa. Raamatu seisukord jätab soovida: kaaned kulunud ja raamat lugemisest paremale viltu langenud.
“Mati Unt. Kogutud teosed 5”
Öös on asju. Doonori meelespea. Mati Unt on kahes 1990. aastal ilmunud romaanis “Öös on asju” ja “Doonori meelespea” asunud otsima tegelikkuse taga müüti, suurejoonelist muistset lugu, millel heiastuksid tänapäevased heitlused ja mis annaks meie elule ja võitlusele mõtte ja sügavuse. Loomulikult teab ta ette selliste katsete spekulatiivsust ja on seetõttu eneseirooniline. …
“Meistrid”
Kilde epopöast “Minu elu tsunftis” Sari: Meelelahutaja raamatukogu 4. (vihik)
“Meri ja kallas”
Selles loos esineva analüüsimisega olen aeg-ajalt tegelenud juba aastaid, otsides enda juures seda, mis täna olnuks teisiti; paremini, kuid endiselt jõuan järeldusele, et olin olnud nii aja kui olukorra tasemel. Ja kui ma polnud tollal asuvaks saapaks, siis igatahes ka mitte prussakaks selle all. “August Jakobson” oli “Ookeani” kontori külmutustransport. Laev oli üle saja kolmekümne […]
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Mind armastab jaapanlanna”
“Saatse buss sõidab läbi Tartu,” soovitab neiu piletikassast, sellele ehk seisukoha saaks.” Seisukoha, mõtleb Juhan nagu ärgates ja paneb priske reisiportfelli kitsale kassalaulale. Seisukoha – kas ma oma neljakümne nelja aasta ja kümne hallinenud karvaga soliidsem välja ei näegi! Käsi käib kõrva juurde, see härmaaimdus peaks ometi mütsi alt välja paistma. …
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
