“Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist”
XX sajandi viimased viisteist aastat, mil siinsed esseed ja esseekesed on kirjutatud, langevad kokku Eesti taasiseseisvuse ettevalmistusega ja lõpuks selle kättesaamisega. Seda murrangu tunnet olen endas kandnud kõikjal: kodus, suuremas ilmas rännates – nii seletub “egk”, mis pealkirjas Ameerika-märkmete ja Eesti-kaemuste vahele pandud sai. Pealkirja esimene pool koondab enda alla nägemuse USA-st. Kui neis on […]
“Anti jutud”
Autori esimene raamat, mis koosneb viiest ühise jutustajateemaga seotud, pooltoonides kirjutatud psühholoogilisest novellist. Sisukord: Isa ja poeg; Kiri indeksiga; Arnold; Anti üksindus; Anti jutustus. Taskuformaat
“Apokalüpsis anno Domini …”
Romaanivõistlus 1996 Apokalüpsis… Kristlikus mõistekäsituses tähendab see müstilist ennustust maailmalõpust. Käesoleva teose kontekstis on see nägemus maailmalõpust, milles elame meie. Niipalju kui me elame vääriti või õigesti, on meil võimalus maailmalõpunägemust süvendada või hajutada. Tõeliselt on väheusutav, et maailmalõpp inimtegevuse (või tegevusetuse) toimel on üldse võimalik. Igatahes kõik inimese püüded seda teostada on seni läinud […]
“Armastuse lood”
…Tuleketas puulatvade kohal – see seal on jaanituli. Mets on esmapilgul läbitungimatu, kuid astu tüvede vahelt läbi, hea inimeselaps, ja sa märkad kohe, et puud kaarduvad kõravale, taganevad su sammude eest. Just nõnda sammub tule poole poiss, silmad sädelemas, sest neile laskub tule helk. Ta jääb seisma teistest veidi eemal ning vaatab ringi. Ei, siiski […]
“Avameelselt abielust”
Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha. Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunukene on vene turist. Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles. Sisenevad korterisse. “Kas siit kukkus alla meesterahvas?” küsitakse. “Siit,” vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti. “Ja kuidas see juhtus?” Daam […]
“Detsembrikuu valgus”
Miks ma kirjutan aeg-ajalt novelle? Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks – see on meeldiv tegevus, mis pakub hingelist rahuldust. Novelli esteetilis-teoreetilised põhitõed on mulle lähedasemad kui ühegi teise ilukirjandusliku žanri omad. Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et nad kirjutavad lihtsalt teksti. Igasugune ilukirjanduslik tekst kirjtuatakse mingi taotlusega. Novell nõuab lihvitud teksti. Teiseks kirjutan […]
“Elu heitlik liblikalend”
Virve Soovik-Uuetoa lüürikat iseloomustab autori romantiline maailmanägemine. Poetessi luule on allikselge, tunnetuslik elupeegeldus isikupärases vabalt varieeruvas uusromantilise värsikäsitluses. See on lihtsate elamuste poeesia, nähtud südame silmade läbi. Loodusluules on siirast tunnetust, ühtesulamist loodusega, mis puudutab hinge. Mõtteluulele lisab münti vahetu elukogemus. Ajalaulud on kirjutatud missioonitundega. Autori esimeste luulekogule laulva revolutsiooni aegne eufooria ja optimism on […]
“Elus enesetapja”
“Elus enesetapja” sisaldab ühe romaani ja sellega liituva novelli, kaks jutustust ning ühe näidendi, mis on kirjutatud suure sisemise lustiga ning sooviga haarata lugejat kaasa mängu nimega Kirjandus. Lugude tegevus toimub autori lemmikkajas, 60-70ndail, tegevuspaigaks Eesti väikelinn, kuid ka Pariis, Peruu ja Moskva.
“Härjanädalate aegu”
Servamärkmeteks, marginaalideks, kommentaarideks võiks nimetada järgnevaid tekste, üksikuid jaostükke nende kaante vahel – quasi una marginalia. Neid julgeksin ristida ka esseedeks, kui selle žanri hulka arvata vabama käega visandatud kirjatükke, arutlusi, lühiuurimusi, memuaarilise, realistliku kõlapõhjaga, autobiograafiliste sugemetega kirjutisi. Allakirjutanu kogemused ahvatlevad teda kahtlemata žanrite muutumatult igipüsimises. “Katseteks” nimetas essee-žanri looja oma esmiktoest (Essais 1580). Essee […]
“Hõbevalge”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest … Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut […]
“Hõbevalgem”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud «Hõbevalgele». autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel. (Raamat […]
“Hula”
Romaan “Laeva nimi oli “Hula”. Imelik nimi ühele laevale. Kummalise kõlaga, meelierutav. Mis võis selle taga peituda? Kas kuulus see nimi mõnele naisele, märkis mõnda avastatud või alles tundmatut saart või tähendas midagi muud… Ma ei saanudki seda kunagi teada, laev viis oma nime saladuse kaasa…” “Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja […]
“Hundi silmas”
Ta tunneb ära kukla. Teda läbib judin või võpatus nagu elektrilöök. Seesama kukal kaks pingirida eespool – ta oleks tundnud selle ära tuhandete seast! Sirge, jõuline, tume jonnakas karvakasv pügamisest hoolimata keerisena kaelal, mitte ülevalt alla nagu kõikidel teistel, vaid põiki, vasakult paremale. Ja see väike hele, õigemini hall laiguke vasaku kõrva kohal, kus juuksekarvadel […]
“Ilmarattal”
Olevikul pole ruumi – minevik on pikk – Läbi mulla uksesuuni – roomab igavik – Roomab ronitaimeline – tuppa hargub väät – roheline laineline – juured igijääs – iga leht kui palve-loe mind – kutse-puuduta – äkki toal ei ole seinu – aken ruuduta (sees on pühendus)
“Kaarel, kas mäletad?”
Romaan, mis koosneb neljast osast. I osa on proloog “Kajaloodimine ehk sündmustesse süüvimine; II osa “Veepildid” on mu lapsepõlvekirjeldus, mõeldud mitte mingisuguse kronoloogiana, vaid üksikult valitud heietustena; III osa “Palang” on kandev osa; IV osa on epiloog “Saar”. Loomingu Raamatukogu 2000/1-3.
“Kaugused kaovad”
Kanna enda mured kõik Jumala ette. Ta on ainus, kes ei mõista Sind hukka!
“Kiikajon ja Kaalepuu”
Kogumik sisaldab 113 luuletust, millele näo on andnud klassika paistus. Parafrastiliste või kontrapunkti põhimõttel arendatud seoste “algisiksustele” viitavad päistiitlid: “Artur Alliksaare aimetel”; “Baudelaire´i perra”; “Aleksander Kurtna kõlvatumatel kõladel”; “Henrik Visnapuu voogudel” jne. taskuformaat
“Kiikhobune Antverpenist”
August tundub, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi… Ja jälle näeb August läbi külma udu, mis on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse… Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis […]
