“Taevatalu”
Romaan novellides pakub sissevaate fašistliku okupatsiooni aegsesse vanglasse. Siin on koos erinevate elukogemuste ja veendumustega mehed. Siin segunevad ülev ja madal, groteskne ja traagiline, juhuslik ja paratamatu. Vanglamüüride vahele surutud elu on autor jälginud eeskätt oma noore peategelase silmade kaudu.
“Tallinna ja Tartu vahel”
Piret Viires – Olen sündinud 1963. a. Tallinnas. Siin käisin ka koolis. 1987. a. lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Praegu töötan Keele ja Kirjanduse Instituudis. Jutte ja kriitikat on avaldatud ajalehtedes ja ajakirjades. Autori esimeses jutukogus räägitakse humanitaarüliõpilaste elust 1980-ndate aastate Tartus. (taskuformaat)
“Tantsud Mozarti saatel”
…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tegevusraadius”
Oma kolmandas jutukogus analüüsib autor tegelaste alateadvusse süüvides indiviidi nihestunud suhteid ümbritsevaga.
“Tiiger, Tiiger”
Romaan. “Täna tapan ta, oli Taavi vahel hommikuti mõtelnud. Ikka hommikuti, sest hommikud olid mõttekarged ja sentimentaalsusest vabad. Kohv kõrvetas kinnituseks keelt. …”
“Trooja väljadel”
Trooja väljadel on ebatavaline teos eesti kirjanduses, ulatudes ajaliselt kaugemale minevikku, kui Karl Ristikivi ja Ain Kalmuse looming ajaloolistel teemadel. Oma raamatu kohta on autor öelnud ühes intervjuus: “Mind kehutas tahe, edasi anda mingit pilti kreeka pronksaja maailmast. Pidin muidugi paar korda Kreekas käima ja need sõidud kujunesid suurteks elamusteks. Jällegi haaras mind too müstiline […]
“Tuhased tiivad”
Oma neljandas värsikogus jätkab poetess emotsionaalsete mälu- ja mõttekildude liitmist pingsaks luuletervikuks. (taskuformaat)
“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Tuli koduaknas. Valitud teosed”
“Sajandeid tagasi surus esimene maaharija seaninasaha mulda ja kohtas esmakordselt enda ja tulevaste põlvede igivaenlast – paekivi. Väikesed ja suured, sageli aga tõstetavad alakivi-plaadid hakkasid jonnakalt vastu maa viljelemisele. Sõlmiliste lihastega sitke künnimees pidas nendega ausat võitlust nagu mees mehega – sageli rinnutsi koos. Isa pärandas põllu ühes selle salakavala vaenlasega pojale, see omakorda edasi. […]
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Üleminekud”
Luuletaja ja kriitiku uues värsikogus juureldakse inimhinge vastuoksuste üle. 1981-1985
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
“Uneskõndija”
Luuletaja neljas kogu on kammerlik, sisekaemuslik, katse tungida reaalse ja irreaalse piirimaale. Taskuformaat
