“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Machiavelli kirjad tütrele”
Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on pihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Mats Traat. Valitud teosed” I-III köide. 3 raamatut
I raamat: – Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga – Pommeri aed – Inger II raamat: – Kohvioad – Türgi oad – Puud olid, puud olid hellad velled – Ripsild III raamat: – Päike ränduri kodu – Luulet 1957 – 1979
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Näkimadalad”
Herman Sergo kolmeosaline romaan “Näkimadalad” (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub 1725-1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgesaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779-1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Niguliste” 2 raamatut
1. ja 2. osa T. Kallase romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid […]
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Öös on asju. Doonori meelespea. Restaureeritud raamatud ühes köites”
Raamat “Öös on asju” Mati Undi uus romaan käsitleb filosoofilis-kujundlikus plaanis inimese elu üha tehnilisemaks ja grotesksemaks muutuvas maailmas; ühtlasi püüab ta näidata niisuguse kirjanduse kirjutamise subjektiivseid raskusi. Raamat “Doonori meelespea” Oma uues romaanis viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.
“Öötrükid”
“Need, keda jumalad armastavad, surevad noorelt.” Ei mäleta, kes nii ytles, aga kummaline mõte sellegipoolest. Mõnedes märtrilugudes ja romantismis oli lyhike elu vaata et kanooniline ning selle kestel jõuti palju. Ka Eesti luule ajalugu tunneb hulka varalahkunud poeete. Juba meie kirjakeelse värsi alustala Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) elas nii. Heitlikust kahekymnendast sajandist on palju näiteid. […]
“Õueringid”
Omapärases arhailises stiilis kirjapandud Muhu rahvapärimused jutustavad argistest ja igavestest asjadest koos, rõhutamata midagi, andmata otseseid hinnanguid. Sisu ja stiili ühtsus, lakoonilisus, poeetilisus on raamatu väärtused. (Taskuformaat)
“Paigallend”
Ullo Paeranna romaan Niisiis lood mu vanast sõbrast, kaastunde-, kahtlustuste- ja imetlusealusest, tähendab Ullo Paerannast. Olen ju temast kuskil juba põgusalt jutustanud. Aga ta vajab rohkemat. Ta vajab käsitlust, milles tema ise domineerib. Kõigepealt tema ise tema enese pärast. Aga ka oma osa pärast oma historiograafi varases kujunemisloos. Ja lõpuks oma, kui mitte kujundava, siis […]
