“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Iseseisvumine”
Iseseisvumisaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991 Luule on oma olemuselt aateline kunst – selline oli Rudolf Rimmeli (1937-2003) põhiline luuletajakreedo. Käesolev postuumne luulekogu koondab endasse luuletaja poolt 1988-1992 kirjutatud ja osaliselt Eesti ajakirjanduses ilmunud isamaa- ja kodanikuluulet. Ühtlasi demonstreerib see luuleraamat sõna- ja trükivabaduse, eestimeelsuse ning kodanikujulguse arengut nimetatud aastatel.
“Jälgkiri tormiuksel”
Salme Ekbaum on paljude aastate kestel avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Need käsitlevad väga mitmesuguseid probleeme ja ainealasid. Nüüd ilmub Ekbaumilt lühieepika kogumik, mis sisaldab nii pikemaid kui ka lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis. Kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane – meie […]
“Jumala veskid”
Sari: Eesti novellivara Hugo Raudseppa (1883-1952) on iseloomustatud kui reporterit ja filosoofi, elunähtuste registreerijat ning nende kallal juurdlejat, kui erksat vaatlejat ja vaatamisrõõme nautivat elujaatajat. Siinne valik pakub selle reporteri ja filosoofi erilaadilisi lühiproosapalu, millest varasemad on pärit 1926. a ilmunud kogumikust “Ristteed”, hilisemad kogudest “Jumala veskid” (1936) ja “Kivisse raiutud” (1942).
“Kahekesi maailmas”
Autori teine raamat, lühiproosakogumik koosneb kahekümnest vaatest eesti kultuurilooga seotud paikadele, sellesse kuuluvate inimeste mõnesse eluhetkesse (Fr. Tuglas, R. Tobias, A. Kallas, T. Lippmaa, E. Viiralt, A.H. Tammsaare jt.). (taskuformaat)
“Kalade kuninga maa”
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu “Koduaja tuul” (1982). Taskuformaat
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Keiser Julianus. Päevik. Kolmas raamat”
Viimasel ajal oli Constantinopolise koorekihil suurmoeks käia lõbutsemas luksusvõõrastemajas “Kuldkotkas”, mis asus linna peatänava Mesa ääres hipodroomi lähedal. Märtsikuust alates esinesid seal Myrtion, Doris ja Melitta, kolm tumedajuukselist ning mustasilmset tantsijannat, kes oskasid nii peibutavalt peploselõhikutest välgutada oma valgeid reisi, et võõrastemajapidaja kreeklane Diodoros võis hiljem kõik oma lõbutüdrukud ja -poisid edukalt ning tulutoovalt külastajaid […]
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kogutud teosed” 3. osa
Felix Ormusson. Muutlik vikerkaar. Ühe Norra reisi kroonika.
