“Acheroni kaldal”
Autobiograafiline romaan “vabatahtlikult vastu tahtmist” SS-väeossa värvatud eesti koolipoistest, nende sõjateest 1944. aastal ja hilisematest vintsutustest Siberi vangilaagrites. Romaanivõistlus ’90
“Äike”
Meie ees rullub lahti niihästi Eesti Wabariigi kõrgemasse keskklassi kuuluva nelja õe perekondade kui ka eesti ohvitseride igapäevane elu Teise maailmasõja eelõhtul. Ja siis puruneb see kõik kui välgulöögist… Baaside lepingu sõlmimine Nõukogude Liiduga saab alguseks kohutavale tragöödiale, algavad arreteerimised, küüditamine, natsionaliseerimine, üle poole sajandi kestev nõukogude okupatsioon… Noore vabariigi hukk ja selle kodanike traagilised […]
“Ajalaulud. Luulet 1986-1989”
“Ajalaulud” esitab autori viimaste aastate luulet, mis on kui üksainus pingul mõte oma maa saatusest, rahva kestmajäämisest, selles on ka ajahetke otsustavuse tunnetust, püüet ulatuda pilguga tulevikuseina taha. Taskuformaat
“Ajapinde ajab”
Luuletuskogu sisaldab värsse nii autori poeeditee algusest, 60.-70. aastate vahetusest kui ka värskeimat loomingut: omaette tsüklina on esitatud eelmise valikkogu (1969) järelpõimik “Läbi peo mul voolab puu”, mis siin ilmub täiendatult, samuti laulutekstid (filmile “Viimne reliikvia”, “Vettinud peiar” laulud jm.). Pingelised mõtisklused aja ning inimese üle vahelduvad lüüriliste paladega, tõsised ja murelikud read kergema naljaga, […]
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuaeg”
Valikkogu koondab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990, sisuks aja ahistus ja surmamäng, valulised püüded eristada tõelist ebatõelist. Neli tsüklit – Põletused, Pimestused, Pühendused ja Palve – väljendavad eri tunnetusviise ja -võimalusi tuule ning armastuse kaudu maailmaga mõistvasse kooskõlla jõuda. (Paberkaaned kulunud)
“Arve Jomm I-II. 2 raamatut”
Tallinna-romaan I osa Arve Jomm on eesti kirjanduse üks ainulaadsemaid karaktereid, kelles on rahvalikku elutarkust, ammendamatut energiat ja leidlikkust oma elu korraldamisel. Kuid ta ei leia endale elus alati niisugust tegevust, mis pakuks piisavalt rakendust tema suurele energiale ja peremehetundele. Kirjanik ise on Jommile iseloomulikku olukorda nimetanud eneseteostuse vaeguseks, millel on kaugeleulatuvaid tagajärgi. […]
“Arve Jomm. Elame üle. Eneseteostus”
Arve Jommi eluloo 2. ja 6. raamat. “Elame üle” jälgib peategelast sõjapäevil tagalas, “Eneseteostus” tema askeldusi pärast pensionile minekut.
“Arve Jomm. Lõhkine küna. VII”
Seitsmendas raamatus askeldab väsimatu Arve Jomm juba meie lähiminevikus – 80-ndail aastail. Sündmustiku olulisemaks teljeks saab peategelase mure, kuidas toimida oma hõbedapeitvaraga, mis on maetud ühe Süda tänava maja keldrisse.
“Doonori meelespea”
“Oma uues romaanis (1990) viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.”
“Eesti luuleaasta ´87”
“Eesti luuleaasta ´87” (ELA ´87) on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite endi valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sealhulgas Juan Ramon Jimeneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis “Kirjandusloolist” Enn Uibo seniavaldamata luulet.
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Elu keskpäev”
Noorus toitub unistustest. Vanadus lepib lohutusega. Ent millest ammutab oma jõudu elu keskpäev? Näib, nagu ei vajakski inimene selles eas välist tuge, nagu oleks see tema elu ainus ajajärk, kus ta end tõesti tunneb iseenda jumalana, nii et iga tema mõtet ja tegu ümbritseb pühalik nimbus. Nietzsche on hüüdnudki kord: “O, Lebensmittag, feierliche Zeit!” Ja […]
“Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid”
Aastatest 1976-1980. Sisukord: M. Unt, Via regia K. Merilaas, Eilsete perest J. Peegel, Väekargajad B. Alver, Kõmpa P. Kuusberg, Võõras või õige mees? T. Kallas, Tagasi suurte kivide juurde A. Valton, Mustamäe armastus T. Vint, Arthur Valdese lugu J. Kruusvall, Lõhn J. Jõerüüt, Mr Dikshit Raamatus on pühendus
“Gulliveri käekõrval”
Ilmar Külveti elu- ja loomingulugu sarnaneb üsna paljus mitmete teiste väliseesti kirjanike saatuseteedega, ent on samal ajal ometigi silmahakkavalt omanäoline, isepäine ja kordumatu. Ta on sündinud 21. novembril 1920 Keilas. Lõpetas 1938 Gustav Adolfi Reaalgümnaasiumi ning on töötanud seejärel mitmel pool ja mitmetes toimetustes ajakirjanikuna. Ilmar Külveti ajakirjanduslik tegevus Eestis algas omaaegse “Rahvalehe” kaastöölisena. Koosseisuliseks […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
