“Tahtamaa”
Ma ärkasin sel aprillilõpu hommikul, nagu võiks öelda – suurde avastusse. Võib-olla soodustas seda sügav lonks vermutit, mille õhtul olin hinge alla võtnud ja millest, nagu asjatundjad väidavad, pea on järgmisel hommikul erakordselt klaar. Ma vaatasin ärkliaknast sinivalgevöödilisse taevasse ja ütlesin: Üksindust ei ole lihtsalt olemas. Üksindus pole midagi muud kui igavlevate ja igavate jõmmide […]
“Tants aurukatla ümber”
“Tants aurukatla ümber” on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
“Teosed. Hall maja. Sõjajutud. Inimesed vaekausil. Ajalehepoisid”
See raamat tahab ühiste kaante vahele koondatuna tuua lugeja kätte kõige huvipakkuvama ja iseloomulikuma Eduard Männiku (1906-1966) kirjanduslikult teelt. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Teosed” I ja II köide. 2 raamatut
Sari: teosed kuues köites. “Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan”. I ja II köide.
“Tiiger, tiiger”
Romaani peategelane Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end kodus olevat – ja ei tunne.
“Toetuda tuulde”
Valikkogu hõlmab poetessi paari aastakümne lüürika paremiku ja mahuka tsükli uusi luuletusi. Taskuformaat
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
“Ülemiste vanake”
Üks ennemuistne lugu, mis on kirja pandud Arvo Valtoni poolt, pildid juurde joonistanud Jaan Tammsaar
“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Vaim ja ahelad”
Teise maailmasõja ajal olid suved Eestis päikeseküllased ja soojad otsekui vastandiks meie rahva ränkade kaotusaastatele. Nii ka 1939. aastal, mil kaheksa päeva enne sõja puhkemist -23. augusti – sõlmiti Moskvas “Mittekallaletungi- ja koostööleping” kommunistliku Nõukogude Liidu ja rahvussotsialistliku Saksamaa vahel. See Molotovi-Ribbentropi pakt oma salaklauslitega jagas Ida-Euroopa riigid Soomest Balkanini kahe diktatuuri mõjupiirkondadeks. Kurikuulus leping […]
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Väljakaevamised”
Romaani tegevus kulgeb 1954. aastal. Autori varasematest novellidest lugejale tuttav Peeter Mirk tuleb pärast laagri- ja sundasumisaastaid Siberist tagasi koju. Oma esimesel töökohal – arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal – leiab ta XIII sajandist pärit käsikirja. Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus on kirjutatud seitsmesaja aasta eest, aga mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter […]
“Vallutajad”
Novelle. Sisukord: Vallutajad. Mänguisa. Karuteene. Klaaskuused. Õnnesoov Riigimarssalile. Prints piitsaga. Kasvandike mäss. Ülim õnn. Elektrilöök. Ripakil naised. Pärast lõppu. Rõõm ühest kaasmaalasest. Õega Pirita rannal. Uhkus. (üks pilt – autori oma – esilehele kleebitud. Puuduvad paberkaaned)
“Vanad fookused”
Sülitan sündsaile sadamaile kõrtsidega kail, lõbulaatadega. Aevastan armsaile ankrupaigule, kus passitakse pärituult ja pilvituid päevi. Taskuformaat
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
