“Ööd vanas majas”
Jutte 1972-1974 Sisukord: Heinakuhi; Ööd vanas majas; Kolmandas trepikojas; Sanitaride puudus; Margiti kadumine.
“Öölendurid”
See oli kõigi poolt unustatud lennuk. Tehase aerodroomilt oli ta esmakordselt õhku tõusnud viimasel sõjakevadel. Nüüd ei valmistanud ükski tehas maailmas juba ammu enam seda tüüpi lennukeid. Tundus lausa uskumatu, et ta üldse veel oli võimeline ennast maa küljest lahti rebima ja õhus püsima. Kunagi ööroheline moondamisvärv oli aastate jooksul tuhmunud ja hallika kelmega kattunud. […]
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Paha poiss”
Oma kahes esimeses romaanis on Helga Nõu, üks meie noorema generatsiooni huvitavamaid autoreid, vaadelnud maailma peamiselt noore seisukohast. Käesolevas on vaatenurk laiem, inimeste saatuse määrajaks on “oleks”, see “paha poiss”, kelle ümber tegevus keerleb. Raamatus käsitletakse tänapäeva ühiskonda ja inimesi, olgu need eestlased või rootslased, olgu see arst, kes ei suuda täita patsientide lootusi, olgu […]
“Pärast plahvatus”
Eesti Romaanivara Kanadas Calgarys elav Harri Asi (s 1922) on paguluses välja andnud mitmeid luulekogusid ja ühe romaani. See tema ainus romaan pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna, mille andmist põhjendas žürii nõnda: “Harri Asi romaan “Pärast plahvatust” on kirjanduskunstiliselt küps teos, mille stiil on viimistletult hea ja kompositsioon moodsalt lahtine ja tihe. Hea psühholoogi tajuga on […]
“Pealkirjata”
ilmalillede elamist eespool madalat ust kaua tulin vaatama kõikuvast hommikust
“Perekondlikud mängud”
Sisukord. – Külaskäik koju – Jättes armastuse kõrvale – Ringmäng – “Reis ümber maailma” Ööl enne seda, kui Valter Sarapuu sõitis linna, kus elasid tema vanemad, nägi ta unes, et oli väikene poiss ja mängis päikesest heledal verandal pikkade valgete paberiribadega, põimides neist ahelikke. Korraga tundis ta tugevat pissihäda, avas ukse, et minna WC-sse, kuid […]
“Pillimees”
Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. Taevast nagu ei olnudki enam: koos vihmaga laskus tänava kohale õhtu, pressis vastasmajade ülemised korrused üksteisele lähemale, ja kui ma üles vaatasin, oli mul tunne, nagu astuksin mööda kaljusse raiutud renni põhja. … Loomingu Raamatukogu 1967/16
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Primavera”
Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid «Primavera» (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus. Läbielatu taustal komponeerub kahe inimese kütkestav armastuslugu, milles keskses rollis on minategelane. Romaani muudab sisutihedaks peategelaste tunneteskaala sügavus, mille lisab eksootikat kevadine Itaalia. […]
“Primavera”
Hõbevaramu … Õieti peaks alustama žanrimääratlusest. On see üldse armastusromaan? Või pigem kunstniku- või põlvkonnaromaan? Või hoopis kultuurilooline mõttepäevik või belleristlik reisikiri? Võtavad ju suure osa enda alla Itaalia looduse, olustiku, inimeste ja kunsti ning arhitektuuri kirjeldused, neis saadud elamused ning mõtted. Sellisena läheneb teos kunstiväärtuslikule reisikirjale, võrreldav näiteks Tuglase Hispaania ja Semperi Itaalia reisikirjadega, […]
“Professor Martensi ärasõit”
Friedrich Fromhold von Martens oli Pärnu rätsepa poeg, kellest sai üks 19. sajandi lõpu ja 20. alguse olulisemaid õigusteadlasi Venemaal ning ilmselt rahvusvaheliselt tunnustatuim Eesti jurist üldse. Jaan Krossi romaanis sõidab Martens eluõhtul rongiga Pärnust Peterburi ning vaatab monoloogi või sisekõne vormis tagasi oma sündmusterohke elu peamiselt inimlikust vaatenurgast olulistele sündmustele. Uut väljaannet täiendab akadeemik […]
“Randröövel”
Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist, kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.
“Relvalood”
Sõjasulaste seiklusi mitmel rindel Konstaabel Kork jalutas mööda tänavat edasi-tagasi. Külm oli. Tänavalaternad kumasid ähmaselt läbi pimeduse. Vöö külge kinnitatud raadio ragises. Kuski aeti autorvargaid taga. Kuski peksis keegi naist ja lapsi. Kuski kaebas keegi vanatädi parkimisprobleemi üle. Konstaabel Korgil oli igav. Seda olen siis saanud oma kümneaastasest truust teenistusest, mõtles ta omaette, laisalt nagu […]
“Risti riik”
Pilt on illustratiivne, müüdav raamat ei ole kileümbrises. Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna väha laiemalt teada, on nn orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan “Risti riik”, üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitlevaid ilukirjandusteoseid. Romaani tegevus algab umbes 1200. […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Röövlijahil”
Autori kriminaaljutt viib lugeja sedakorda Kanadast väljapoole. Et trellide taha toimetada üht kurjategijat ja ta naispartnerit, jälgib autor Kanada politseinikuna tagaotsitavaid läbi mitme maa Euroopas – Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa… Kus ja kuidas lugu õieti lõpeb, selgub lugejale viimaks. Kuid see, mis Korgi seiklusjutule oma soola annab, on ta võime mõne joonega inimesi ja erinevaid […]
