“Kõuepilvede saatel”
Mälestusi Saateks: Eelolev on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele, mida alustasin juba keskkooli päevil, ja kutselise ajakirjaniku tegevusena toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest […]
“Külalisteraamat”
Sisukord Külalisteraamat Mona Lisa Siim Tegelemma õiglane viha Arve, palun! Sinilind Kaheksa isevärki juttu Õnnesoov raadio kaudu Lehm Kiiver Unenäod Kingitus Seletus Tellimus Mahajäetud majas Oma saar
“Kullist kolme kutsikani”
Kardan, et leidub lugejaid, kes küsivad: “Miks algab romaan, mille pealkiri räägib kullist ja kolmest kutsikast, hoopis täispoputatud pulli kauplemise looga ja lõpeb samuti tõpraafääridega?” Rooma linna ajalool öeldakse olevat väga intiimsed suhted lestjalgsete hanedega, kuigi juba tol ajal tunti ka mitut liiki kiskjaid. Elu on tihti proosalisest veelgi proosalisem. Sellepärast peab täisväärtuslikul riigil ning […]
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Kuningaonni kuningas”
Laanejutustus mööda aeru veeresid veepiisad igas piisas üks päike üks päike kukkus puruks vastu kahjasinist veepinda AVE SOL! ärkas silmviburlane haigutas lõuapoolikud paigast nägi veepinnal inimese hulpivat varju kui palju aju ja lihaseid ah mis siis küll saab kui jõudu ja mõistust mõlemaid on vajaka AVE liigutas lihtsameelne mudakokk suud SOL! lõpetas ta juba haugi […]
“Kuuldekaugus”
Kauge manner ilmsi, ulmsi … Postkaart Euroopast Koduskäik Kohver käepärast Külalisraamat Taskuformaat
“Kuus päeva”
Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele – 12-ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka “Kuus päeva” Eestist ja selle probleemidest kaugel – käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitserjat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika […]
“Lasnamäe lamburid. Siiditee serval”
1634. a. asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann – esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui […]
“Lauljad laevavööridel”
Herodotos, Ajaloo Isa, kes olevat oma Istories Apodeksist Ateenas avalikult ette lugenud, kirjutab selle Egiptuse-peatükis, et vaarao Nechost olevat talle jutustatud, nagu oleks see saatnud foiniiklased purjetama Punasest merest lõuna- ja läänesuunas ümber Aafrika, millega need ka kolme aastaga toime tulnud. Herodotos lisab: “Mulle jutustati veel – mida ma küll ei usu, aga mõni teine, […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Lohe hambad”
“Meil pole mingit mõtet püstitada mälestusmärki ta praegusele kalmule, sest ma olen kindel, et Joaquim Barrera luud varem või hiljem puhkavad vaba Kataloonia mullas. Mälestusmärk temale peab olema sobiv ta elutööle – kirjanduslik. Mitu võimalust on olnud kõne all. Kõigepealt koguteos mälestuskirjutustega. Aga ka mõne ta teose uus väljaanne.” “Lohe hambad” on Karl Ristikivi romaan, […]
“Lõigatud tiibadega. Pärandusmaks” 2 raamatut
1. Raamat “Lõigatud tiibadega” – I maksuraamat – Romaan armastusest Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate […]
“Loojangul lahkume Tallinnast”
Kes oli Karl Säre? Aastail 1968-1976 ilmus Tallinnas kaheksaköiteline Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, kus on peetud nimemärgi vääriliseks ka kõige tühisemad eesti soost kunagised “proletariaadi eestvedajad”. Karl Särest aga ei tea teatmeteos mitte midagi, – ta nimi on kustutatud ajalookäsitlusest, ta isik on tehtud koguni olematuks. Ainult Hrushtshovi lühikesel “sulaperioodil” juleti mõnel põgusal korral ta nime […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Lootsitoa jutud”
Sadamalootsi töö ei käi ühtesooja, sageli istu ja oota. Juhtub merel olema raske torm või lahes kokkusurutud jäärüsi, ei ilmu sadamaväravate taha vahel päevade kaupa ühtki laeva sini-kollase lootsikutsega signaalraa nokas. … Tallinna Merekaubasadama pisike lootsituba paikneb sadamakapteni kontori kõrval. …
“Luulepuhkusel”
Sisukord: Abielupuhkusel Pisike Pille, enamasti emmetütar Kolm prisket poega ja üksainus usin eit Tähed nagu sõdurid reas Öö Mu kallis Hiie
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
