“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Valus valgus”
Luuletused, poeemid, näidendid Sisukord: Luuletused; Poeemid: Tormipoeg, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor; Näidendid: Atlandi ookean, Lea, Kihnu Jõnn, Polkovniku lesk, Enne kui saabuvad rebased.
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viis paari susse”
Üks Nõukogude lugu. Ei olnud veel kuigi hilja. Kell võis olla vaevalt kolme paiku pärast lõunat. Ent Lenini linn hakkas juba pimedusse vajuma. Oli ju ka detsember, lühemate päevade aastaaeg. Pealegi oli päev üldse pilvine ja tuhm ning hall videvik oli hõljunud linna kohal keskpäevalgi. Kuid see kestis, see sureva detsembripäeva agoonia, ja võttis aega, […]
