“Tulimuld 1957 nr 3”
Sisukord P. Krusten: Tähtede kumal lendavad linnud. H. Parrest: Kellele kirjutab eesti kirjanik? J. Kork: Poeedi elu ja surm. A. Rannit: Väike jalutuskäik taide ja looduse silmapilk. A. Meikup: Meie seltse silmitsedes. A. Rannit: Kolm pitserit. E. Reining: Mingitud realism. J. Mägiste: Ununenud eesti sõnu. O. Parlo – Jumalaotsinguist ajakaugustes. J. Aunver: Meie kiriku usulise […]
“Tulimuld 1957 nr 5”
Sisukord E. Roos: Demokraatia kriitikat demokraatlikust Ateenast. K. Lepik: Neli laulu. E. Öpik: Teiste maailmade külastamisest. G. Helbemäe: Maakera süda. E. Kõks: Lehekülgi kirjutamata päevikust. S. Raatma: Neli lühipala. H. v. Hofmannsthal: Valik aforisme. A. Mägi: Lõuna-Eesti, Meie maa IV. J. Mägiste: Setude nimetusest. R. Kolk: Luuletusi. J. Lepiksaar: Rahvalikest linnunimedest. A. Murakin: Märkmeid Imre […]
“Tulimuld 1958 nr 2”
Sisukord A. Rannit: Marie Under 75. M. Jürma: Marie Under ja ta maapaoluule. N. Kaja: Kaks lühilugu. A. Taska: Rahvus ja kultuur. A. Vihalemm: Kalad ja kaldad. I. Mikiver: Isiksuse struktuurist meie proosakirjanduses. Inglise lüürikat. O. Mikiver: Sõnul seletamatu seletamisest. A. Pihlak: Kõige olemus. A. Murakin: Kas teelahkmel? J. Mägiste: “Kalevipoeg” soome keeli. K. Thomasson: […]
“Tulimuld 1958 nr 3”
Sisukord K. Lepik: Neli laulu. A. Suits: Tõsta lipp!. K. Rumor: Vanitas. A. Oras: Marie Underi luule. P. Pettai: Tiigrimaa kajad. E. Pütsep: Kuuekümnene Ole. A. Parts: Eesti-Vene piiri muudatusi ja piiritagustest eestlastest. M. Pihla: Lepatriinu. D. M. Türner: Dünaamilised draamad degenereeruvast lõunast. J. Mägiste: Märkmeid mordvalasist ja nende kirjandusest. Soome luulet. A. Aspel: Aleksis […]
“Tulimuld 1958 nr 4”
Sisukord R. Kolk: Ullikõnõ pullikõnõ. A. Mägi: Illusioonide purunemine. A. Oras: P. Mustapää luulest. P. Mustapää: Luuletusi. H. Kiisk: Valimik Mart Saare kooriloomingut. R. Kolk: Esimene vaatus näidendist Jouzas Raamatukandja. E. Pütsep: Ühest noorest graafikust. K. Lepik: Luuletusi. H. Salu: G. Suits ja K. A. Hindrey Malmö näitusel 1914. E. Pütsep: Edzard Schaper. A. Mägi: […]
“Tulimuld 1958 nr 5”
Sisukord W. K. Matthews: Hong Kong. I. Ivask: W. K. Matthews balti rahvaste sõbrana. J. Pagulane: Postskriptum. A. Vihalemm: Turisti värsipõimik. A. Rannit: Arno Vihalemm, Jaan Oksa taidelise tõlgitsejana. O. A. Webermann: Mõnest Rosenplänteri poolt esitatud kirjanduslikust küsimusest. V. Uibopuu: Musta Mandri serval. A. Arras: Minu mälestusi Anton Hansen Tammsaarest. J. Mägiste: Tšeremissidest ja nende […]
“Tulimuld 1958 nr 6”
Sisukord S. Raatma: Mu poeg. R. Kolk: Mõtteid Gustav Suitsu loomingust. I. Talve: Gustav Suits ja ta kaasaeg enne Noor-Eesti. A. Mägi: Karneval. T. Künnapas: Nõukogude Eesti kool ja selle ümberkorraldamine. E. Mänd: Ameerika kiri. P. Keeser: Non omnis moriar. O. A. Webermann: Mõnest Rosenplänteri poolt esitatud kirjanduslikulst küsimusest. F. Oinas: Tuglase “Felix Ormusson” ja […]
“Tulimuld 1963 nr 3”
Sisukord I. Ivask: Luuletusi. A. Mägi: Valev Uibopuu novellistina. V. Uibopuu: Lauri Kettunen, asendamatu. L. Tuulse: Minna. A. Rannit: Neli luuletust. A. Adson: “Estonia” hoone avamisest 50 aastat. J. Seim: Luuletusi. E. Endise: Mees piibuga. H. Nõu: Kivist linn. L. Lindsaar-Eliaser: “Tõele ja õigusele” putru kõrvetamas. T. Petrovskaja: Eesti kirjandust läbi vene silma. – A. […]
“Tulimuld 1963 nr 4”
Sisukord R. Kolk: Vastu sügist. K. Jõgise: Karl Ristikivi ja ta noorusmaa. P. Krusten: Kaks lühipala. B. Kangro: Gustav Suitsust ülikooli kateedris. A. Vihalemm: Juhuluulet ja Aja laule. R. Paris: Wiiraldi graafika üksikvormi küsimusi. H. Nõu: Aeg on hiline. A. Adson: Kes läksid tagasi. L. Käbin: Tartu ülikooli arstiteaduskonnast ja selle osast arstiteaduse ajaloos. B. […]
“Tulimuld 1964 nr 3”
Sisukord A. Rannit: Irdumus. P. Lindsaar: Paguluse mõte. H. Oja: Viis luuletust. V. Kõresaar: Kaks algust ehk eesti värsikeele vormiprobleemist. I. Ivask: Vaheaeg ja teisi luuletusi. T. Saare: Tulega on tore mängida! P. Krusten: Õhtupoolik Deep Riveris. H. Nõu: Luuletusi. K. Luts: Kivi ja hing. V. Altonen: Mõtteid, mida olen lausunud oma õpilasile aastakümnete kestel. […]
“Tulised vankrid I&II. 2 raamatut”
Hommik oli selleks liiga varane, et ennustada, milline tuleb uus päev. Kuid niipalju võis siiski näha, et taevas polnud ei tähti ega kuud ja pilv jooksis madalalt. Tulles mere poolt tõi iilinguline tuul piki lahekeelt avara ulgumere kargust, millesse segunes sadama teravaid lõhnu. Eesli kõrval istudes haistis Polykarpos selles leiduvaid soolatud kala, vaigu, rääsase õli […]
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Ühe Norra reisi kroonika”
… kus sees on lugeda selle maa rahvast, linnadest ja mägedest ning muist imeväärseist asjadest, mis selle reisi peal nähtud ja kuuldud. Hulga piltidega ära seletanud Andrus Johani. Käesolev teos ilmus esmakordselt “Anonymuse” varjunime all “Noor-Eesti Kirjastuse” väljaandel Tartus 1939. Loomingu Raamatukogu 1957/3. Taskuformaat. Raamatus on üks allkiri.
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium” 1. ja 2. osa
Romaan, 1. ja 2. osa. Kui V. Õuna eelmise teose “Viis paari susse” tegevus toimus Leningradis, siis käesolevas mahukas romaanis käsitletakse elu Tallinnas esimesel punase okupatsiooni aastal. Me näeme, kuidas uus võim sirutab oma käed rahus elavate inimeste järele, me näeme, kuidas toimub inimeste moondumisprotsess järjest kõveneva surve all. Romaani sündmustik areneb laiahaardeliselt mitmes ühiskonnakihis, […]
