“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Herbert Salu (15.XI 1911 Viru-Jaagupi – 1.X 1988 Lund) on eesti viljakamaid kirjandusloolasi, kes oma uurimustest on käsitlenud nii eesti varasemat kui ka XIX ja XX sajandi kirjandust. 1943. aastal lõpetas Salu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, doktorikraadi omandas aga 1964. aastal Turu Ülikoolis. Õpetas eesti kirjandust Tampere Ülikoolis. Paguluses on Salu avaldunud tosinkond kultuuri- ja kirjandusloolisi […]
“Taaniel Tümmi tähelend”
Romaan. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Taaniel Tümmi tähelend”
Sari: Eesti Romaanivara 1942. a. esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tee ja tõde”
Reed Morn, kodanikunimega Frieda Johanna Drewerk (1898-1978) tuli kirjandusse kirjastuse Loodus 1927. aasta romaanivõistluse kaudu, kus tema psühholoogiline romaan “Andekas parasiit” võistles esikoha pärast August Jakobsoni naturalistliku “Vaeste-Patuste aleviga” ja jäi napilt II kohale. Psühholoogiline käsitluslaad on omane ka järgmistele Reed Morni teostele, millest väljapaistvaimaks peetakse Torontos 1956. aastal ilmunud romaani “Tee ja tõde”. Romaan […]
“Teosed 3. Tulukesed luhal”
(Rahu! Leiba! Maad!) Käesolev teos, ehkki tuginedes ajaloolistele tõsiasjadele, ei pretendeeri mingil määral 1917. aasta sündmuste järelkujundamisele, vaid on ikkagi üksnes nende najal tekkinud kujutluslennu vili. /…/ Raamatus on suvapäraselt säilitatud romaani “Rahu! Leiba! Maad!” üldine arengukäik ja kompositsioon, kuid samal ajal teema käsitlust nii mitmeti täiendatud, laiendatud ja süvendatud, uusi rõhke asetatud, et tundus […]
“Toomas Tamm”
August Mälgu uus teos, nagu nähtub pealkirjastki, on isikuromaan. Sündmustik areneb talumiljöös, kuid ulatub üle mitme pinna – palvemaja ja puukoolini ja veel kaugemalegi. See võiks aset leida ka mujal, sest pearõhk on pandud inimesele, tugevale isiksusele, kes oma elutunglustes satub konflikti saatuse arenguga. Pinevus raamatus tõuseb pidevalt ja elukäsitlus kasvab võimsaks ning haaravaks. “Toomas […]
“Tormiaasta” I&II osa. 2 raamatut
Inimvaim saab suureks võidus ja ka kaotuses, isegi alanduses, kui võideldakse õilsate aadete eest. I. “EESTI TULEVIK me kõikide siht, mille eest tuleb surra või võita!” kajas rautatud saabaste taktis marssivate sõdurite laul. Näärikuu külmast ilmast hoolimata seisatas rahvas uudistama. See, ehkki aastate kestel tavaliseks muutunud pilt – eesti sõdurite üksus saksa välihallis vormis – […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Tulimuld 1951 nr 3”
Sisukord H. Visnapuu: Viimne kevad. Luuletus. H. Visnapuu: Millal sünnib inimene? K. Rumor: Ekstaas. H. Parrest: Kes oli see luuletaja? Artikkel. R. Kolk: Luuletusi. A. Mägi: Noor Visnapuu. Artikkel. A. Viirlaid: Luuletusi. S. Ekbaum: Vana aed. B. Kangro: Ränikivist Linnutee poole. Artikkel. A. Thoen, E. Purje, J. Kork, A. Müürsepp, A. Mändla, I. Lehiste, S. […]
“Tulimuld 1954 nr 2”
Sisukord B. Kangro: Väike kevadtsükkel. V. Uibopuu: Inimene siin ja sääl. A. Mägi: Viimsed humanistid? E. Krants: Luuletusi. G. Helbemäe: T. S. Eliot – ajavaimu ja ajatu vaimu luuletaja. I. Vainu: Nr: 128 (3051). 9. aastakäik. J. Kaup: Tõiku, kokkuvõtteid ja hinnanguid. S. Raatma: Luuletusi. I. Mikiver: Maali ja muusika osa sõnalavastuskunstis. – M. Jürma: […]
“Tulimuld 1956 nr 4”
Sisukord R. Kolk: Luuletusi. A. Oras: Eesti luule vaimsusest. K. Lepik: Kaks laulu. M. Jürma: Kirjanik jumalaotsingul. A. Rannit: Värsse Wiiraltist. J. Aunver: R. Roht mälupeeglis. G. Benn: Kaks luuletust. I. Talve: Eestlasi Soome põllutöökoolides enne I maailmasõda. G. Helbemäe: Suurlinnas. D. M. Türner: Suvesaarel. – E. Reining: Rambivalgus süttib. E. Kolk: Ekskurssioon kodukülla. W. […]
“Tulimuld 1957 nr 2”
Sisukord T. Reijonen-Uibopuu: Nüüdiskunsti kriis. K. Rumor: Kõlad ja ebakõlad. A. Kivikas: Tervitus 60-aastasele Pedro Krustenile. A. Mägi: Luuletusi. A. Meikup: Meie seltse silmitsedes. I. Jaks: Vuoksi ääres. V. Pekomäe: “Lähtun inimesest…” G. Suits: Anna Haava. K. Lepik: Kaks luuletust. A. Mägi: Ja siiski! A. Aspel: Betti Alveri lüürika. R. Kolk: Raamat rannakülast. H. Salu: […]
