“”Tuuline rand” II osa”
“Tuuline rand” on Aadu Hindi neljaosaline romaan (tetraloogia). Neli osa ilmusid aastati järgmiselt: 1951 (millest 1952 tuli ümbertöötatud uustrükk), 1954, 1960 ja 1966. Raamatu kirjastas Eesti Riiklik Kirjastus. Romaan räägib ühe rannaküla inimeste elukäigust Kihelkonna maadel alates 1905. aasta sündmustest (1905. aasta revolutsioon Eestis) kuni teise maailmasõja alguseni. Romaani esimeses osas räägitakse revolutsiooni sündmustega seotust, […]
“13 autorit”
Sisukord: Mati Unt – Meeleolud. Kunstlikud tähed. Peeter Hein – Võililled. Aino Saadik – Kaks roosi. Selma Lorents – Aga sul on ju kingad. Peeter Vihalemm – Kõnelusi isaga. Lehti Metsaalt – Appassionata. Jaan Kaplinski – Jutt kolmest astjast. Jutt ubaõiest ja tainakausist. Tatjana Elmanovitš – Võltsing. Valdek Kangur – Vanatoa Kristjani uued jalad. Erik […]
“Ainult ajutiseks”
Romaan Parem räpane tõde kui ilus vale? (Autor on siin pea peale pööranud iiri näitekirjaniku J. M. Synge´i mõtte: “Parem ilus vale kui räpane tegu”.) Arved Tammlaan ärkas kahekümne kolme aastase noormehe unest ööpimeduses täiesti erksana… Akna lähedal, tänava ääres asuva kollase elektritulega laterna valguses ta nägi, et lauakell oli viis minutit üle kahe. Mis […]
“Andres Lapeteuse juhtum”
Paul Kuusbergi on peetud 1960. aastatel Eestis ilmunud algupärase kirjanduse tugevaimaks prosaistiks ja tema “Andres Lapeteuse juhtumit” (1963) ekstraklassi romaaniks. Teose peategelane on Teises maailmasõjas punaväes võidelnud kommunist ning autor vaatleb, milliseks kujunes tema käekäik sõjajärgses Eesti NSVs. Selleks kasutab Kuusberg oskuslikult eri ajaplaane, nii et romaani uudne kompositsioon äratas tähelepanu kohe pärast ilmumist. Ka […]
“Aruanne”
Novelle. Mälestusteose “Saaremaalt Leningradi” autor debüteerib siin ilukirjanikuna, esitades kimbu inimlikust kaastundest hõõguvaid novelle. Nendes lugudes juhib autorit äratundmine, et igale tõele leidub vastutõde ja igale nähtusele kui mitte õigustus, siis vähemalt seletus. Novellide tegelasteks on inimesed põllul, kaevikus ja maapaos. Inimene on ise oma piiratuse vang, kuid vahel siiski vilksatab ta tegudest ka headuse […]
“Eikellegi maal”
Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”
“Ekke Moor”
“Ekke Moor” on lugu enese ja armastuse otsimisest ja leidmisest, rändamisest läbi suve, läbi elu. Igaüks peab selle tee ise läbi käima, selge see. Et süda rahu leiaks, tuleb maha käia pikad teed.
“Ekke Moor”
Mõnda aega juba on sinendav taevas ning suur rahu üle lahe ja ranna. Lai veeväli õitseb õhtuses kumenduses ja mõne kaluri randudes jääb pikk tee paadi järel kauaks virvendama. Tuule hingamine on maa poolt, see toob kaasa metsade soojust ning küntud põldude lõhnu. Neenu Moor, väike kärmas naine, tuleb laudast, ta paneb lüpsiku kivile ja […]
“Elu õpilane” I-II köide. 2 raamatut”
Autori peateos on romaan “Elu õpilane I–II” (Toronto Orto 1954–1956), mille algusosa näitab masendavates värvides naturalistliku fotograafilisusega mõisatööliste elu XX sajandi esimestel kümnenditel. Peategelane on isatu ja ema poolt vaevu sallitud tütar, kelle eluvõitlused jätkuvad II osas tööpuudusest ahistatud linnas.
“Endamisi ja unes”
Raamat sisaldab kolm jutustust, neist ühe pikema. Kõigi kolme küpsesse ikka jõudnud minategelased pöörduvad endamisi ammu selja taha jäänud, kuid üha nii unes kui ilmsi helgelt, küll vaevavalt meenuvaisse noorusaastaisse. Sisukord: Külviaeg Seitsme suve pastlad Kiri lubjatud seina peal
“Epigramme IV”
Kultuuri rajad Maa nii endale “kultuuri” rajand, kui ta sajad teadlased ja luuletajad üle piiri ajand! Tohoo, tehniline tarkussajand, – hitlerlikud orjastajad … ! Ohoo, kultuuri rajad! …
“Esivanemate hauad”
XII kogu luuletusi Esivanemate hauad Kuulake koguja kutset kõigis neljas tuules, ja suust suhu jooksku võimukas hüüd. Ilmsi, mitte enam unes ja luules, vaid tormis ja kõnes kajab nüüd: kogugem koju, Eestimaa pojad! Neljasse tuulesse saadan ma kutse, ümber maakera jooksku mu hüüd ja kohaku taas kohal esivanemate kalme. See on aja ülevaim katse, mis […]
“Hiislari tütar”
Ajalooline jutustus võõruskude sissetungist Eestisse Mihkel Aitsami ajaloolise romaani “Hiislari tütar” sündmused toimuvad 16. sajandi esimesel poole Vigala ordulossis ja selle ümbruses ning kirjeldavad toonast olustikku, rahvakombeid, uskumusi ja kiriku reformatsiooniga seotud konflikte erakordse detailsuse ja haaravusega. Raamatu fotod ajaloolistest sündmuskohtadest on käesoleva trüki tarvis skaneeritud autori eraarhiivist säilinud negatiividelt. Mihkel Aitsam (1877-1953) oli tuntud […]
“Hilinenud söömaaeg”
Jutustusi. Sisukord: Ühe suli elulugu. Eeva Sauluse okkaline rada. Sõiduauto nr 719 ehk Taaniel Sangerneebo uus õnneaeg. Pojad. Headuse võit. Kolm aumeest. Masside ärataja. Härra abiõpetaja uus nägu. Hea hingekarjane. Mark Loorensoni viimne võitlus. Koduigatsus. Joosep ja Maria. Pärt Tiituse eksitus. Hilinenud söömaaeg. Kaks sõpra. Hirm. Elumehed. Tänamatus. Siimon kaotab kihlveo. Isa ja pojad. Karm […]
“Igatsetud maa”
Romaan Öö oli pime. Ainult madalas pilves taevas oleks justkui hahetanud mustade puulatvade taga. Või virvendas Enu silmade ees? Mingi ebamäärane mälestus hommikustest seismistest kambri lävel ujus sügavusest ülespoole, kuid hajus enne pinnale jõudmist. Ei jäänud muud kui öö Vihanurme kõrtsi kõrval, hommik ja päev olid veel päratu kaugel. Nõrk jahedusevärin jooksis läbi Enu keha. […]
“Igatsetud maa”
Bernard Kangro (1910-1994) esikromaani (a-st 1949) sündmused leiavad aset autori kodusel Võrumaal XIX sajandi lõpukümnendil. Romaani kõiki keskseid tegelasi – endist külarätsepat Margus Päiva, kes on pruudi kaasavaraga talu ostnud, raamatuhuvilist vaeslapsest karjapoissi Jass Siilivaske (mõlemad on aastakümneid tagasi halastamatult vitstega pekstud ja kodust välja aetud ning Siberisse saadetud maameeste pojapojad), endist soldatit ja nüüd […]
“Inimene Ingel”
Oma uues romaanis pakub Salme Ekbaum lugejatele ühe noore tütarlapse armumisloo oma koolikaaslasesse, žanr, mida meie kirjanduses nii harva on viljeldud. Kuid see pole jutustatud lihtsalt ajalises järjekorras õrnast noorusest peale, vaid antud tundelise tagasivaatena, kui kaks vanemat daami, muuseas omaaegsed rivaalid, ootamatult paguluses (Kanadas) kohtuvad. See tekitab tegevuses pinge, mis kandub ka läbi kogu […]
“Inimese hoidja”
Must kaap silmil, laskub üks mees alla orgu, kus asetseb idülliline väikelinn. Seal rullub lahti sündmusi, mis kujutavad maailma laastanud tormi surevat pöörist oruvaikuses. Selles keerises ilmneb inimeste segipaisatud hingeelu, häid taotlusi, mis ei aima oma ekslikkust, valusaid arusaamatusi, ülekohut, aga ka kõike trotsivat armastust ja lootust. Autoril on selle raamatu puhul eri palve lugejaile: […]
“Ise idas – silmad läänes”
Mälestusi 1905. a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist. Saateks: /—/ Eestlane Venemaal – see on peatükk meie ajaloost ja ühiskondlikust elust, mis terves ulatuses meil valgustamist ei ole leidnud. Selle ulatus on otse tohutu, kui algame ammu-ammuse setude väljarändamisega Maarjamaalt; kui mälestame vene vangipõlve viiduid Ivan Julma ja Peeter Hirmsa sõdade ning ning rüüstamiste aastail; […]
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
