“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Tagahoovis”
Tänaselt vaateveerult tundub üllatavana, kui tõrelevalt võtsid kaasaegsed arvustajad vastu 1930-ndate aastate vaieldamatu tähtteose. Agulielu kirjeldused poleks tohtinud pärast August Jakobsoni, Rudolf Sirge jt. vaeste-patuste-koolkonna esindajate romaane enam vaimuilma šokeerida. Kuid küllap peituski komistuskivi Lutsu sootuks erinevas ainekäsituses. Lugedes kriitikute etteheiteid, kuidas Luts pole suutnud analüüsida ühiskondlike väärnähtuste tagamaid, pakkuda valmis lahendusi ja anda teosele […]
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Tint”
1938. aasta romaanivõistlusel omistati kolmas preemia autorile, kelle pseudonüümiks oli Mardikas. Mõne aja pärast selgus, et selle nime all esines riigiametnik Voldemar Õun. Romaan pakub lugejale suurepärase sissevaate ühe ministeeriumi eluollu ja töösuhtesse, esitab paratamatuid konflikte ülemuskonna ning reatöötajate vahel, kirjeldab karjääriredelil ülespoole trügijate tihti ebaausaid võtteid ja vastukaaluks selles võitluses allajäänute nördimust ning lootusetust. […]
“Tõde ja õigus I-V. 5 raamatut”
See oli läinud aastasaja kolmand veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. …
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
“Tõde ja õigus V”
“Tõe ja õigus” viies köide algab ja lõpeb Indreku nostalgiaga, tunnetusega, et mineviku kaalub üles oleviku. Kui Indrek romaaniköide algul leiab Vargamäe eest muutununa, siis ei lagune koost mitte ainult tema ettekujutus Vargamäest, vaid kõikuma lööb ka maailmas olemise püsikindlus: “Kogu ümbrus ja elu oleks nagu mingisugune pettekuju ja tühipaljas illusioon. Esimest korda Indrek tundis […]
“Tõde ja õigus. I-V 5 raamatut”
raamat I osa A. H. Tammsaare viieosalisest romaanisarjast „Tõde ja õigus“ pehmeköitelises formaadis. Raamatus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi II poolest kuni 20. sajandi alguseni. Tammsaare käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Lootusrikas ja ausast tööst lugupidav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga laenuga ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe […]
“Tuli ja raud”
“Tuli ja raud” on Karl Ristikivi 1938. aastal ilmunud esimene romaan. Koos teostega “Õige mehe koda” ja “Rohtaed” moodustab “Tuli ja raud” Ristikivi Tallinna triloogia, mis käsitleb linnastumise mõju ühiskonna erinevatele klassidele. Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esikoha. Debüütromaani ilmumise järel tituleeriti Karl Ristikivi kirjandusringkondades A. H. Tammsaare mantlipärijaks. Sisu: Jüri Säävel lõpetab 1880. aastail […]
“Tuli tuha all”
Veidi enne 17. sajandi lõppu tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid, mida laiemalt teataksegi Suure Nälja nime all. Näljahäda tappis viiendiku tollasest maarahvast – 75 000 inimest. Seda Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt kajastanud Mait Metsanurk oma 1939. aastal ilmunud romaanis “Tuli tuha all”, mida vahel on peetud isegi kirjaniku kuulsaimast […]
“Tung kaugustesse. XX saj. algupoole eesti novellistide loomingust.”
Eessaare Aadu. Metsa serval Mait Metsanurk. Epp Johannes Semper. Eksitus August Gailit. Viimne romantik Peet Vallak. Teise eest Peet Vallak. Korvitegija Siimu õnn August Jakobson. Tung kaugustesse August Mälk. Tulepõletajad Jüri Parijõgi. Streik Karl August Hindrey. Neero
“Tuulemaa”
Ju roobitsenud Pärtlipäeva rajud puud esimestest koltund lehtedest; maast käinud üle rängad, külmad sajud. kolmas trükk “Tuulemaa” kolmas trükk ilmus Gustav Suitsu 70. sünnipäevaks A. Johani kaane ja illustratsioonidega. Väljaandest on 50 eksemplari nummerdatud ja autori poolt signeeritud (kahjuks mitte see eksemplar).
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
