“Konarlik tee”
„Konarlik tee“ on romaani „Tint“ vahetu järg; selles jälgitakse Alfred Niinepi edasist teenistus- ja elukäiku. Ta on vahepeal lõpetanud oma juuraõpingud ning töötab kohtus advokaadi abina; nüüd tuleb tal kogeda õigusemõistmise konarlikku, aeg-ajalt isegi ohtlikku teed. Kõik tema elus taandub rahale. Ja pole imestada, et ühel hetkel kaob tal inim- ja ametiväärikus ning ta satub […]
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
“Kreeps”
Eesti novellivara Mait Metsanurga (1879-1957) novellivalimik esindab tema lühiproosat läbi nelja aastakümne: novellist “Laenamas” ilmus aastal 1904 päris kirjanikutee alguses, poliitilise atraktiivsuse näitena kogumikku valitud “Dora Praats” 1943. aastal. Metsanurga novelle ja jutustusi iseloomustab realistlik laad, teatud grotesksus, ühiskonnakriitilisus, viha orjameelsuse vastu ja sügav õiglusejanu.
“Kui Anija mehed Tallinnas käisid”
E. Vilde tuntud romaan kuulub kirjaniku ajaloolisesse triloogiasse. Erinevalt “Mahtra sõjast” ja “Prohvet Maltsvetist” tutvustatakse siin lugejale linnaolustikku – 19. saj. Tallinna. Ka on “Anija meestes” sündmustiku keskpunktis üksikisiku saatus, samal ajal kui kahes teises teoses kannab võimas talupoegade liikumine. Romaani süžee areng on küllaltki põnev. Juba esimestest peatükkidest tekib pinge peategelase Mait Lutsu ümber, […]
“Kui Raudpea tuli”
Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani “Kui Raudpea tuli” teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli küll oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastvõetamatult soodsas valguses näidatud “vale poole” ehk […]
“Kui Saara naerab”
Linnani võis jääda veel paar vaevalist kilomeetrit, kui ümbruses midagi erakordset hakkas toetsema. Rong peatus keset lagedat välja. Mitmel pool mürisesid kerged patareid. Õhk muutus valgetähniliseks, otsekui sigitaks ta põu suuri puuvillaõisi. Need kasvasid imekiirelt, paljunedes arvult ja paisudes kogult väikesteks pilvetompudeks, mis kõlkusid abitult ning hapralt tuuleta kõrguses. Linnake lagedal väljal, kahe tähtsama magistraaltee […]
“Kui tõmbetuul on luuletaja saatus”
Juhan Sütiste (1899-1945) mahukas luulevalikkogu annab läbilõike luuletaja loominguteest alates esimesest kogust “Rahutus” (1929, sellest on esmakordselt taastrükitud tema Vabadussõja-aineline poeem “Enese eest”) kuni viimaste trükis ilmunud luuletusteni – ühtekokku kümnest kogust, lisaks erinevates almanahhides ja ajakirjanduses ilmunud luuletusi ning viis 1930-ndate a-te lõpul ajakirjas “Varamu” ilmunud poeemi: “Meri ja mets”, “Tuhas ja tules”, “Lääs […]
“Külajutud”
Sisukord. – Murest murtud. – Maimu. – Libahunt. – Rätsep Õhk ja tema õnneloos. – Kelmiküla. – Koopavana. – Sauna-Antsu “oma” hobune. – “Rahvuslik” – Püve Peetri “riukad”. – Pika patsiga preili. – Veli Henn. – Hennu veli. – Räime-Reeda 10 kopikat. – “Oleks tädil rattad all…” – Tõõtsid.
“Kuupiste”
Anne Kahro (sünd. 1974.a.) on metafüüsilisest isikust ettevõtjana andnud koos käesolevaga välja viis luuleraamatut, kalambuurikogumiku ja ühe biograafilise teose. Ta on mitmete koorilaulude ja muusikateoste tekstide autor. Avaldanud esseesid ajakirjanduses.
“Legendaarne”
Raamat “Legendaarne” toob lugejani Heiti Talviku luule täies ulatuses. Sisaldab kogusid “Palavik” ja “Kohtupäev”. Tsükkel “Enne palavikku” annab ettekujutuse Talviku teest luulesse. “Pärast Kohtupäeva” sisaldab Talviku viimaseid luuletusi. Enamus neist luuletustest on avaldatud 1920.–1930. aastate perioodikas ning 1988. a. ilmunud Heiti Talviku “Luuletustes”. Trükis ilmumata luuletused on pärit Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnast. Edasi leiab lugeja tsüklist […]
“Lendva I-II osa. 2 raamatut”
Rahvaraamat 2-3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Lendva II osa”
Rahvaraamat 3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Libahunt”
Draama viies vaatuses Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist. Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead […]
“Loojak I-II. Nõid. Lembitu. 2 raamatut”
Raamat “Nõid” Neli meest istus kevadisel õhtul tule ümber. Üks hobune krõmsutas ettepandud heinu puu all. Lääne pool kumas taevas kahvatult ja rohekollaselt. Mehed sõid, aeg-ajalt värsket veiseliha odade otsa pistes ja tulel küpsetades. “Kui kuu välja tuleb, peaks edasi minema,” lausus üks. “Kuhu sa ikka tead minna,” vastas teine, “mis siin viga uut päeva […]
“Luuletused”
Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. – 13. III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava ligi 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda […]
“Ma armastasin sakslast”
“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.” Rudolf Sirge, 1935 “Võib […]
“Mäeküla piimamees “
Firma kehvapalgaline madalama astme töötaja saab edutatud osakonnajuhataja tulutoova ameti peale, kui lubab vastutasuks aeg-ajalt oma naist vananevale firmadirektorile seksuaalsete kihude rahuldamiseks. Selline võiks välja näha Eduard Vilde (1865-1933) romaani “Mäeküla piimamees” (1916) põhiprobleem, kui see 19. sajandi viimase kümnendi Eesti külast üle kanda tänapäeva Eesti suurlinnaoludesse. Vilde romaanis moodustavad selle kolmnurga mõisahärra Ulrich von […]
“Mahtra sõda”
19. sajandi keskpaiga talurahvaliikumised on eestlaste ajaloolisse minapilti paljuski talletunud Eduard Vilde meisterliku proosaloomingu kaudu. Nende seas on kesksel kohal romaan “Mahtra sõda” (esmatrükk 1902), mille sündmustik keerleb Mahtra mõisas 1858. aastal toimunud vastuhaku ümber, kui kohalikud talupojad kogusid lähinaabrusest 700-800-mehelise väe ja astusid kohalekutsustud karistussalgale vapralt vastu. Vilde teeneks on kirjandusteadlased pidanud 19. sajandi […]
“Mälestusi”
Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost “Vanad teerajad”, “Talvised teed” ning “Läbi tuule ja vee”, milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast. Illustreerinud Asta Vender.
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
