“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Sõda Lõuna-Vietnami džunglites. Reportaaž”
Progressiivse austraalia ajakirjaniku Wilfred G. Burchetti viimast raamatut “Sõda Lõuna-Vietnami džunlites”, mis ilmus New Yorgis 1965. aastal, on võimatu lugeda ükskõikselt, ilma erutuseta. Burchett jutustab kaasakiskuvalt, kuidas Lõuna-Vietnami rahva stiihilised väljaastumised diktaator Ngo Dinh Diemi vastu kasvasid üle võimsaks hästiorganiseeritud võitluseks ameerika interventide vastu, kuidas vabastati kolm neljandikku Lõuna-Vietnami territooriumist. Prantsuse ajaleht “Monde” kirjutas mõned […]
“Sõja ilu ja valu”
Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Esimene maailmasõda on paljude asjatundjate hinnangul üks pöördelisemaid meie kontinendil aset leidnud ajaloosündmusi. Sellest hoolimata on see “suur ilmasõda” aga paljuski unustusse vajunud. “Sõja ilu ja valu” jutustab, kuidas sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimesed seda kogesid. Raamat põhineb paljuski sõjas osalenutest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel […]
“Sõjaajaloo pöördepunktid”
Relvad, taktika ja lahingutegevuse eesmärgid, mis muutsid sõjapidamiseviise Käesolevas raamatus kirjeldab sõjaajaloolane William R. Weir sõjalise mõtte arenguhüppeid, mis andsid lahingutele ning vallutustele uue tähenduse – alustades meie esivanemate lihtsatest teritatud keppidest kuni nüüdisaja satelliitjuhtimisega relvadeni. Muuhulgas võib raamatust lugeda, kuidas tekkisid regulaararmeed ja püssirohi tegi lõpu samuraide ajastule, mis mõjutas eri ajastutel lahingute taktika […]
“Sõjad. Ajalugu kaartidel”
Raamat käsitleb sõjapidamise arengut antiikajast 21. sajandi alguseni. Iga peatükk on pühendatud erinevale sõjaajaloo järgule – antiikmaailma impeeriumidest Napoleoni ajastuni, odast mikrokiibini. Raamat keskendub iga ajajärgu kõige olulisematele sõdadele ja lahingutele. Selliseid lahinguid nagu Cannae, Waterloo ja Stalingradi lahing ei käsitleta põhjalikult mitte nende poliitiliste tagajärgede pärast, vaid sellepärast, et nad peegeldavad oma ajastu sõjapidamise […]
“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
“Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni”
Martin van Creveld (snd 1946) on Iisraeli sõjaajaloolane ja sõjandusteoreetik, kelle sulest on ilmunud paarkümmend raamatut. eesti keeles on Creveldi raamatutest varem ilmunud “Sõja tulevik” (2006) ning “Sõda ja logistika. Wallensteinist Pattonini” (2008). Raamatus “Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni” saab lugeja ülevaate sõjamängudest läbi ajaloo, nende tähtsusest ja kasutamisest sõjalisel väljaõppel ja planeerimisel. Creveld alustab vanast testamendist […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Sool, suhkur, rasv”
Michael Moss pälvis 2010. aastal Pulitzeri auhinna uuriva ajakirjanduse eest ning oli nominentide hulgas ka aastatel 2006 ja 1999. Samuti on autorile omistatud Loebi preemia ja Overseas Press Clubi auhind. Enne The New York Timesi tööle asumist töötas ta reporterina väljaannetes Wall Street Journal, Newsday ning Atlanta Journal-Constitution. Autor elab koos abikaasa ja kahe pojaga […]
“Spionaaži ajalugu”
Mitme USA luureagentuuri nõunik Keith Melton valgustab käesolevas raamatus spionaaži saladusi. Ta kirjeldab värvikaid tegelasi, hoolikalt kavandatud operatsioone ja uljaid kangelastegusid. Lisaks annab raamat suurepärane ülevaade kõikvõimalikest abivahenditest, mida spioonid kasutavad, kusjuures mõnda neist pole mitte kunagi varem pildistatud. Raamatu viimases osas selgitatakse põhimõtteid ja viise, mille alusel spioone valitakse, värvatakse ja välja õpetatakse.
“Spioonide sild”
Tõsilugu külma sõja ajast “Spioonide sild” räägib sellest, kuidas külma sõja ajal USA ja NSVL spioone vahetasid. Kuigi praeguseks on tegu juba tuntud lahendustega, sai asi alguse allatulistatud USA luurelennuki piloodi Gary Powersi ning sissekukkunud nõukogude spiooni Rudolf Abeli juhtumistest. Autor kirjeldab värvikalt juhtumite tagamaid, tolleaegseid meeleolusid ja rasket teed kokkulepeteni. Giles Whittell on töötanud […]
“Strukturaalantropoologia: valik artikleid”
Bibliotheca Anthropologica Claude Levi-Strauss on tänapäeva antropoloogia teenäitaja. Kuigi ta ise ei loonud oma koolkonda, hargnevad just Levi-Straussi juurest mõned kõige kesksemad tõekspidamised. Müütiline mõtlemine on järjekindel ja iseseisev, primitiivseks peetud ühiskonnad ei ole lihtsad, tsivilisatsiooni areng oleneb kultuuride koostööst – kõigi nende arusaamade levimine ja kinnistumine on seotud Levi-Straussi tööga. Siinne väike valik sisaldab […]
“Suessi kriis 1956”
1956. aasta juulis riigistas Egiptuse president Gamal Nasser Suessi kanali, ohustades otseselt Suurbritannia ja Prantsusmaa huvisid. Neil riikidel oli Nasseriga juba varasemast lahkhelisid ja nad nägid ohtu laevaliiklusele Suessi kanalis. Käesolevas raamatus jälgitakse edasist sündmuste kulgu. Koostöös Iisraeliga sepitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa salaplaani kanalitsooni okupeerimiseks ja Nasseri võimult kõrvaldamiseks. Iisrael tungis Siinai poolsaarele, britid ja […]
“Sündmused, mis muutsid maailma”
Selles raamatus kirjeldatakse rohkem kui kahtsadat maailma ajaloo kulgu märkimisväärselt muutnud sündmust. Tuhandete ajalooliste pöördepunktide hulgast hoolikalt valitud episoodide tähtsust ja mõju on tunda tänapäevani. Raamatusse koondatud sündmuste hulgas on poliitilised murrangud, lahingud, leiutised ja avastused, katastroofid, kunstisaavutused, kuulsate juhtide surmad ja palju muud. Sündmusi illustreerivad joonistused ja fotod. Loe sissejuhatust raamatule meie blogist
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Surm Belmontis”
1963. aastal, kui Bostonit ja selle ümbrust hoidsid juba mõnda aega ärevil metsikud kuritööd, mida tunti Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni vaikses eeslinnas Belmontis, ainult mõne kvartali kaugusel selle raamatu autori Sebastian Jungeri perekonnakodust – mõrv, mis näis täpselt klappivat Kägistaja maneeriga. Mustanahaline mees Roy Smith, kes oli sel päeval saadetud […]
