“Mood läbi aegade”
Aastasadade ja aastatuhandete vältel on rõivastuse arengusse oma kustutamatu jälje jätnud nii suured ajaloovapustused kui ka suur kunst. Moe arengut on mõjutanud nii kõikvõimsad kuningad kui ka nende armetuste armetumad alamad. Mood on inimpsüühika fenomen ja rõivastus selle ilmekaim avaldusvorm – antiikajast läbi kõigi põlvkondade tänapäevani välja. Raamat “Mood läbi aegade” on kahe kunstniku koostöö […]
“Moodsate asjade ajalugu”
Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas […]
“Möödunu tummad tunnistajad. Kaukaasia esiasukatest”
Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude […]
“Moosese eristus ehk monoteismi hind”
Bibliotheca Controversiarum Saksa egüptoloogi Jan Assmanni ambitsioon pole ei midagi vähemat kui mõista monoteismile üleminekut lääne kultuuris, selle iseloomu ja mõju. Tema soov on analüüsida nn Moosese eristusest, õige ja väärusu vastandusest sündinud uut kultuuriruumi, mida eurooplased on viimasel paaril aastatuhandel asustanud. Põhjendatult peab ta monoteismi sündi suuremaks pöördeks lääne kultuuris kui kõik poliitilised mullistused […]
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased”
Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemisvarana vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.
“Muinasaja seadusekogumike antoloogia”
Muistse Lähis-Ida, Väike-Aasia ja klassikalise maailma «eelklassikaliste» seadusekogude tõlkevalimik valmis aastail 1997-2000 nelja inimese ühistööna. Antoloogia sisaldab seadusekogumike terviklikke tõlkeid vana-Sumerist, Babülooniast, Assüüriast, Anatooliast, Kreekast ja Roomast. Kuulsamatest kogudest sisaldab raamat Hammurapi, Gortyni ja Rooma 12 tahvli seaduste tõlkeid. Kõik tekstid on tõlgitud originaalkeeltest.
“Muistne Ameerika. Suured tsivilisatsioonid”
“Muistne Ameerika” on ülevaade Meso-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vanadest tsivilisatsioonidest. Sageli arvatakse üleolevalt, nagu oleks arenenud ühiskond ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Meso-Ameerika ehk Kesk-Ameerika osas tutvustatakse peamiselt olmeeke, sapoteeke, maiasid, asteeke ja Teotihuacani kultuuri. Lõuna-Ameerikast on põhjalikumalt juttu […]
“Müra, heli, hääled”
Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise. Kui tihti hoomame meid ümbritsevate helide tulva kogu selle rikkuses? Helid on kõikjal – isegi kui me neid teadlikult ei kuula. Kuidas heliseb vaikus? Mis on müra? Mis on muusika? Kust kulgeb piir nende vahel? Helide olemust ja tähendust on keeruline väljendada verbaalselt, sest helisfäärid on meis endis sügaval […]
“Murdepunkt”
Kuidas juhus ja rumalus on muutnud ajaloo käiku Paljude lahingute saatuse on otsustanud ilmastiku kapriis, kehv (või hea) luuretegevus, ootamatu kangelaslikkus või individuaalne ebakompetentsus. Teisisõnu, ennustamatu asjaolu. Sõjalise kõnepruugis nimetatakse seda ka murdepunktiks. Sõjaajaloolane Erik Durschmied käsitleb selles värvikas raamatus sündmusi Azincourtis, Tannenbergis, Waterloos, Moskva all ning paljudes teistes tuntud lahingutes. Erik Durschmied on sündinud […]
“Murrangulised lahingud”
Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku. 1792 Valmy – 1803 Assaye – 1805 Trafalgar Austerlitz – 1815 Waterloo – 1847 Mexico – 1863 Gettysburg – 1870 Sedan – 1879 Isandlwana – 1881 Gök-Tepe – 1898 Omdurman San Juani Mägi – 1905 Tsushima – 1914 Esimene Marne´i lahing – 1915 Gallipoli – 1916 Brussilovi pealetung Somme […]
“Must muld”
Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja […]
“Nähtamatud valitsejad”
… 1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna “sõbraliku” riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi – terroristid ja ühe Hispaania-“sõbraliku” lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat […]
“Naised, kellest ma öösiti mõtlen”
Mida võiks 40. eluaastates lastetu naine oma eluga peale hakata? Istuda lennukisse ja rännata ajalooliste naiste – kartmatute maadeuurijate, andekate kirjanike ja kirglike kunstnike radadel. Soomlanna Mia Kankimäki, kelle raamat „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” (e.k 2018) rääkis tema elumuutvast matkast tuhande aasta taguse Jaapani õuedaami Sei Shōnagoni jälgedes, laseb end nüüd sütitada teistel […]
“Natsid ja vandenõuteooriad”
Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust „tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest“. Selles raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii […]
“Natsionalism – moodas rahvuste maailma religioon”
Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud… Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid […]
“Neetud asjad”
Selleks et neetud asjade vastu huvi tunda, ei pea nendesse uskuma. Sest neetud asjade kohta on olemas ka teine, vähem üleloomulik määratlus, nimelt on neetud asi ese, mis kogub endaga seotud lugusid, täpsemalt õnnetult lõppevaid lugusid. Neetud asjad on lihtsalt esemed, mis on sattunud tummaks tunnistajaks rohkematele kurbloolistele sündmustele kui muud esemed. Siis saavad neist […]
“Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr”
Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Kes oli keiser Nero (37-68 p.Kr.)? Verejanuline türann ja ematapja või lapsemeelne kunstnik, riivatu maniakk või andunud kunstigeenius? Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, […]
“Nobeli kirjandusauhind”
Sari: Nobeli laureaat Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhinnad. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele?Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele […]
“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
