“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Valitud tõlkeluulet I-II. 2 raamatut”
Antoloogia „Valitud tõlkeluulet‟ kaks köidet (I: hiliskeskajast modernismini; II: 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni) võtavad kokku Tartu Ülikooli kauaaegse maailmakirjanduse õppejõu, tänase emeriitprofessori, ühtlasi rahvusvaheliselt tunnustatud luuletaja Jüri Talveti (sünd 1945) poole sajandi jooksul (1970–2020) valminud loometöö viljad maailmaluule tõlkijana. raamat “Hiliskeskajast modernismini” I köite näited 57 poeedi loomingust esindavad lääne kultuuriruumis ja maailmakirjanduslikus […]
“Vana Hiiumaa”
Tänapäeva Hiiumaa on atraktiivne puhke- ja turismiala, mida iseloomustab liigirikas taimestik ja loomastik, metsad ja soomaastikud, laiud ja pikad liivarannad. Loodusobjektide kõrval on Hiiumaal rohkesti ajaloolisi vaatamisväärsusi: tuletornid, kirikud, mõisaansamblid, tuuleveskid, vanad talud, Kärdla meteoriidikraater. Raamatus on kujutatud Hiiumaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil […]
“Vana Pärnu ehitised ja inimesed”
Kirjalikes allikates on Pärnu sadamat esmakordselt märgitud 1242. aastal. Pärnu linna (Vana-Pärnu) asutamise ajaks peetakse aastat 1251, kui piiskop Heinrich õnnistas seal sisse toomkiriku. 1263. aastal põletasid paganatest leedulased linna, mis peagi taastati. Pärnu jõe vasakul kaldal tekkis Saksa ordu Liivimaa harule allunud Uus-Pärnu linn, mille kohta on teateid 1265. aastast. Seal asus ordukomtuuri loss […]
“Vana Petseri ehitised ja inimesed”
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. Setude kui eestlaste ühe etnilise rühma omanäoline kultuur ühendab endas nii eesti kui vene kultuurile iseloomulikke jooni. Väga rikkalik ja omapärane on nende rahvakultuuriline pärand – rahvalaulud, rahvarõivad, kombed. Kui ristisõdijad 13. sajandil Eesti vallutasid jäi Petserimaa Pihkva vürstkonda. See oli piiriala, mis oli tähtis Ida-Lääne […]
“Vana Saaremaa”
Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad, tuulikud ja kiviaiad, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaslinnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare loss. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud […]
“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Vana Tallinn II (VI)”
Sisukord – Hansapäevad Tallinnas 1992 – Püha Barbara kabel ja kalmistu – Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina – Naissaare ajaloost kuni 1940. aastani – Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17. – 18. sajandil. – Raamat ja lugeja Tallinnas 18. sajandil. – Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. – Väärtmetallasjade ja märkide tehas “Roman Tavat” – A/S […]
“Vana Tallinn VII (XI)”
Sisukord – Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. […]
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”
Kogumik pakub pidepunkte Tallinna kirevast ajaloost. See on teejuht vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle […]
“Vana Tartu ehitised ja inimesed”
Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel. 1030. aastal vallutas selle Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse, mille ta nimetas Jurjeviks. 1061. aastal võtsid eestlased Tartu tagasi. 13. sajandi esimesel poolel langes Tartu saksa ristisõdijate kätte. 1224. aastal sai Tartust keskaegse Vana-Liivimaa riigikese – Tartu piiskopkonna keskus. Toomemäele ehitati kivilinnus ja 1262. aastal mainiti […]
“Vana telemasti varjus. Lugusid raadio- ja teletegijatest 1960-2005”
Valdo Pandi tööstiil oli selline, et ta suutis keskenduda vaid viimasel hetkel. Kui saade algas, monteeriti veel hirmsa kiiruga järelejäänud materjale. Saate lõppedes tuli stuudiost Valdo ise, tekst ja lindid käes, soe ja süüdimatu naeratus näol: “Noh, läks päris kenasti.” Ivar Trikkeli esinemislaad oli südamesse ja hinge minev. Eriti vanemate inimeste puhul. Mõjukust lisas veel […]
“Vana Testament”
“Kui kaasaegses maailmas ähvadab kaduda Piibli tundmine, pole kultuurilist ja religioosset kaotust võimalik enam millegagi korvata,” kirjutab Müncheni ülikooli professor Christoph Levin. Ükski teine raamat pole läänemaailma religiooni ja kultuuri mõjutanud rohkem kui Piibel ja selle suurem, juute ja kristlasi ühendav osa: Vana Testament. Christoph Levin kirjeldab Vana Testamendi ülesehitust, kaanoni tekkelugu ning tekstide traditsioonilugu. […]
“Vana Valga ehitised ja inimesed”
Valga asulat (Walko) on esmakordselt mainitud 1286. aastal. Keskajal jäi tänapäeva Valga territoorium Liivi ordu ja Tartu piiskopi valduste piirile. Liivi sõja tulemusena läksid Lõuna-Eesti alad 16. sajandil Poola-Leedule. 1584. aastal andis kuningas Stefan Batory Valgale linnaõigused. 17. sajandil läks Valga Rootsi võimu alla. 1626. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Valga linna õigused […]
“Vana-Egiptuse hiilgus. Vaaraode aarded”
Vana-Egiptuse kuulsaimate taieste ja monumentide ülistus rohkem kui 170 suurepärase kvaliteediga värvifotol. Selles kollektsioonis näete ka kõige kaunimaid ülesvõtteid, mis on kunagi tehtud seinamaalingutest, skulptuuridest, ehetest ja muumiatest, samuti mõjukatest maastikest ja paikadest, kust need kõik on leitud. See raamat annab haarava ülevaate muistse aja ühest kõige vaimustavamast tseremooniate kompleksist – Niiluse ääres asuvast Teeba […]
“Vana-Kreeka sportlased ja sport”
On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]
“Vana-Kreeka suurkujud. Elu ja looming”
Käesolev raamat räägib muistse helleni vaimu tähtsamatest esindajatest – Vana-Kreeka filosoofidest, kunstnikest, kirjanikest, riigimeestest, kõnemeestest ja ajaloolastest, kelle looming seniajani inimesi vaimustab ning pakub teadlastele uurimisainet. Raamatu 208 leheküljel tutvustatakse antiikaja mõttemaailma ning tuuakse lühiülevaade kõigi kuulsamate kreeklaste elust ja loomingust. Ajal, mil informatsioon meid sõna otseses mõttes üle ujutab, pakub vanade kreeklaste vaba mõttelend […]
