“Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust”
Käesolevasse kogumikku koondatud raamatuarvustused on valminud mitme aastakümne jooksul, ajavahemikul 1959-1990. Kokku on siin neid 191. Kuna mitmes artikliks on vaadeldud rohkem kui üht raamatut, siis käsitletud kirjandusteoseid on ühtekokku 220, nende seas raamatute kõrval ka 6 näidendit. Suurem osa retsensioone – kaks kolmandikku – ilmub trükis esmakordselt. Nende valdav enamik on “Raadio Vaba Euroopale” […]
“Vabariigi Presidendi Kantselei”
Inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Vabariigi Presidendi Kantselei, või VPK nagu siin töötanud inimesed seda kutsuvad, on koht, kus juhtub iga päev midagi olulist või mäletamisväärset. Nüüdseks on kantselei taasloomisest täitunud 20 aastat ja 2013. aasta kevadel saab 75 aastat kantselei asutamisest. Arusaadavalt on selle aja jooksul muutunud nii riigipea instututsioon […]
“Vabastamislahingutes”
Nõukogude rahvas saavutab järjest uusi edusamme kommunismi ehitamisel, astudes tarmukalt Kommunistliku Partei poolt näidatud teed. Seejuures ei unusta meie rahvas neid, kes relv käes kaitsesid meie kodumaa vabadust ja sõltumatust saksa fašistlike agressorite vastu ning saavutasid maailmaajaloolise võidu kogu inimkonna ähvardanud “pruuni katku” üle. On sirgunud uus põlvkond. Armees ja sõjalaevastikus teenivad nüüd kunagiste rindemeeste […]
“Vahemeri võitlustes 1936-1945”
Vahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäoliselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandi peeti Vahemerel maha kolm suurt sõda: I maailmasõda, 1914-18, II maailmasõda, mille Vahemere-võitlused kestsid 1940-45, ja Hispaania kodusõda 1936-39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat. Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaatoriks oli Nõukogude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründamiseks; […]
“Väike raamat suurtest ideedest. Teadus”
“Väike raamat suurtest ideedest. Teadus” toob lugejateni 50 kõige eredama ja leidlikuma teadlase saavutused, mis on meie tsivilisatsiooni pikkade sammudega tulevikku kandnud. Kas pole üllatav, kuidas mõne teooria, seaduspära või lihtsa valemi avastamine on muutnud meie kõigi elu? Klassikalistest mõtlejatest nüüdisaja hiilgavate peadeni, hämmastavatest edusammudest meditsiinis modernseima arvutitehnoloogiani – “Väike raamat suurtest ideedest. Teadus” destilleerib […]
“Väike viiteleksikon”
Kes Juudastest oli äraandja? Mida sisaldas Bellerophontese kiri? Kelle auks tähistatakse seitsmemagajapäeva? Milline Saalomoni otsus oli saalomonlik? Kes magas Prokrustese sängis? Mitu tarka oli seitse tarka? Kus asus Uus Atlantis? Kokkuvõtlikud vastused neile ja kümnetele teistele küsimustele antiikmütoloogiast, usunditest, ajaloost, rahvapärimustest ja klassikalisest kirjandusest koos võõrnimede hääldusega leiad nende kaante vahel tähestikulises järjestuses.
“Väike-Maarja lood”
Väike-Maarja lood käsitlevad huviväärsusi nii Väike-Maarja asulast kui ka kihelkonnast, mis laias laastus vastab praegusele Väike-Maarja vallale. Kõigis neis palades on esitatud autentseid fakte kohalikust maastikust ja minevikust, aga see materjal on kätketud muistendihõngulisse kuube, mõningatel juhtudel ka naljandilaadsesse vormi või hoopiski realistlikku rüüsse. Nõnda peaks pakutu olema vastuvõetav nii noorele kui ka vanale lugejale. […]
“Väikeriikide solidaarsusest”
Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]
“Vaikiv ajastu Eestis”
See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Vaikiv ajastu Eestis”
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks (riigikorra muutmiseks kehtivaist seadusist hoolimata). Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts […]
“Vaikne okupatsioon”
Dokumentaalmaterjalile toetudes avavad USA ja NATO sõjalise kohaloleku varjatud ja varjamatud eesmärgid Vahemere basseinis ja Lähis-Idas. Näidatakse imperialistlikku sekkumist vaatlusaluse regiooni riikide siseasjadesse ja kohalike edumeelsete ringkondade vastuseisu Lääne diktaadipoliitikale. – Kreeka NATO jalapakkudes – Pentagoni sõjalise kohaloleku mehhanism – Washington ja frankistid – Ristirüütlid Potomaci äärest – Lähis-Ida armistumata haavad – “Jaga ja valitse”
“Vaimulikud kaitsejõududes”
Eesti Kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu. Käesoleva töö teema valiku põhjuseks on asjaolu, et vaimulike tegevust sõjajõududes Eesti pinnal ei ole veel piisavalt uuritud. Nii nagu Eesti ajaloos tervikuna, leidub ka Eesti kaitseväe ajaloos veel palju “valgeid laike”. See teos on üks katse nii meie kaitseväe- kui kirikuajalugu veidikenegi täiendada. Loodan siin anda ülevaate kaitseväe, […]
“Vald. Talurahva omavalitsus 1866–1918”
1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad […]
“Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil”
Enn Tarvel (1932–2021) on üks Eesti ajalookirjanduse suurkujusid, kelle uurijatee algas ja lõppes Poola võimuperioodi uurimisega Eesti ajaloos. Raamat “Valge kotka tiiva all” valmis autori elu viimasel kolmel aastal ja päris valmis käsikiri kahjuks ei saanudki. Ometi pakub see esimest korda süsteemse eestikeelse ülevaate sellest, kuidas toimus Liivimaa, eeskätt Lõuna-Eesti alade liitmine Poolaga 1560. aastatel […]
“Valge kuningas ja punane lipp”
Kuidas peeti külma sõda malelaual. “Valge kuningas ja punane lipp” on jutustus 20. sajandi malest ning selle halastamatust seosest nõukogude kommunismi tõusu ja langusega. Daniel Johnsoni pöördeline raamat algab varajaste revolutsiooniliste sündmustega Kesk-Euroopas, mil malelaud oli eksiilis elavate intellektuaalide kants ja partiisid mängiti kohvikutes. Kui bolševikud 1917. aastal ennast Kremlis sisse seadsid, tõid nad male […]
“Valge maja: presidendid ja poliitika”
Sisukord I. Vabariiklik gambiit II. Hüljatud “messias” III. “Normaalsuse” illusioon IV. “Ameerika individualismi” krahh V. Ärevuse ja lootuse aastad VI. Poliitiline pokker VII. Laineharjal VIII. Luhtunud lootused IX. Müütide kokkuvarisemine Lõppsõna asemel Eestikeelse väljaande toimetuselt Kirjandus, allikad
“Valge snaiper. Simo Häyä.”
“Tegin, mida kästi. Nii hästi, kui oskasin. Soomet poleks olemas, kui kõik teised poleks samamoodi teinud.” – Simo Häyä Raamatu autor jutustab erakordse loo maaharija peres kasvanud äärmiselt tagasihoidliku loomuga Häyäst (1905-2002), kes õppis juba varases nooruses tundma loodust ja maastikul toimetulekut. Simo meelistegevusi oli suurt kannatlikust nõudev jahipidamine. Need kogemused avasid talle tee olla […]
“Valgustusaja inimene”
Valgustusaeg on üks huvitavamaid ajaloolisi epohhe, mille aktuaalsus pole veel tänagi täiesti kadunud. Reformiliikumisena puudutas valgustus kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. Raamat püüab heita pilgu tollaste inimeste eriomasesse elumaalilma. Esitletakse nii vana korra kandjaid (aadlikke), uuendusmeelseid ühiskonnagruppe (kirjamehed, teadlased, kunstnikud, maadeavastajad), kui ka nende vahele jäävaid tegelasi (ametnikud, preestrid, sõdurid). Eraldi peatükk […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Väliskirjanduse ajalugu”
Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]
