“Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II, V, VII” 3 raamatut
I. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Liivimaa finantssuhted XVII sajandil – H. Ligi. Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816 – A. Helbe. Kahe suuna vaheline võitlus Soome Sotsiaaldemokraatlikus Parteis aastail 1905-1916 – K. Jaanson. Rootsi kaubanduslik krediit kodanlikule Eestile aastail 1923-1927 – H. Koik. Eesti, Soome ja Läti […]
“Uus maja vanal kohal. Tartu Ülikooli Narva Kolldeži uue õppehoone lugu”
Sisukord Ajalugu Keskaegne Narva – väike linnake Liivimaa idapiiril Narva 16. ja 17. sajandil – kataklüsmid ja õitsengud Narva õitseng 17. sajandi lõpus Vana maja Börsihoone ehitamise eellugu: linna rae ja kindralkuberneri vastasseis Börsihoone Narva Põhjasõda Börsihoone 18.-20. sajandini: suur ja tühi hoone Teine maailmasõda ja Vana Narva kadumine Arheoloogilised kaevamised – üle 2000 m2 […]
“Uusaja kultuurilugu IV”
Suurest katkust kui Esimese maailmasõjani Egon Friedell (kuni aastani 1916 Friedmann) sündis 21. jaanuaril 1878 Viinis. Ta õppis filosoofiat ja germanistikat; aastal 1904 promoveerus tööga “Novalis filosoofina” (Novalis als Philosoph). Tegutses kabareeartisti, teatrikriitiku, följetonisti, kirjaniku ning kirjandusliku kabaree juhina; oli Max Reinhardti trupi näitleja. Kuulsuse tõi talle “Uusaja kultuurilugu” (Kulturgeschichte der Neuzeit, 1927-1931). Kavandatud mahukast […]
“Uusajaloo käsiraamat”
Eesti rahva kannatused 1994-2004. Tekstid kirjutanud Enno Tammer. Karikatuuriraamat. Urmas Nemvalts, joonistuslikust pilamisest teil pahandusi ei ole sündinud? Poliitikutega pole küll ütlemisi ette tulnud. Olgem ausad, eks Postimehe karikatuurile pääsemine ole ka mingis mõttes tunnustus. Isegi kui sa ei paista sel pildil parimas valguses, oled märgistatud kui tegija. Igal tühikargaja juba sellele leheruumile ei satu. […]
“Uusi fakte ja hüpoteese Muinas-Peruust”
Autor on tuntud ajaloolane, ajalookandidaat, Peruu muistsete tsivilisatsioonide ja Lõuna-Ameerika indiaanlaste etnograafia eriteadlane. Vastates paljudele meid huvitavatele küsimustele sellest vallast, annab ta ülevaate on praegusaegsete teadmiste tase nendest iidsetest rahvastes.
“Uut maad otsimas”
Sisukord – Ümberasumisliikumise eelduste kujunemisest Eestis – Ümberasumismeeleolude kujunemine talupoegade hulgas XIX sajandi teisel veerandil – Esimesi ümberasumiskatseid 1835-1859 – Laialdane ümberasumisliikumine Tartu- ja Võrumaal 1860 – Liikumise levimine Põhja-Eestis 1860 – Liikumine uutele teedele – Aasta 1861 – Liikumise vaibumine – Üldjooni
“Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini”
E. Vende mongraafia “Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini” on hinnatavaks uurimuseks meie väärismetalli alal. Mainitud teoses annab autor esmakordselt ülevaate Eesti NSV territooriumil säilinud väärismetallesemetest, määrab nende ajalise kuuluvuse ja kunstilise taseme. Väärismetalltöödest on valitud ainult huvipakkuvamad kunstimälestised ja muuseumide fondides leiduvad esemed. Etnograaflist laadi väärismetalltööd on jäetud välja, kuna nende kujunduslik alus on teine. Rahvusliku […]
“Vaba Eesti 1950”
Sisukord Eduard Laaman / K. Päts poliitiline ideestik Alfons Rebane / Lembitu vaim Peeter Kangro / Vabadussõja tähistel Johannes Aavik / Raamatuvara eestlastele Herbert Salu / “Narrilased” ja “Kurrukukk” Rain Rebas / Vaba Eesti marginaalia Olev Mikiver / “Ideoloogilise loba” küsimusi (“Radikaaldemokraat 3/4) Karl Talpak / Demokraatlik opositsioon Raoul Lind / Seitse noorkunstnikku Boris Rätsep […]
“Vaba Eesti tähistel”
Valimik tsensuurivaba eesti mõttelugu aastaist 1948-64. Projektijuht: Peeter Tõnus. Koostanud ja toimetanud Hellar Grabbi, Ivo Iliste ja Vahur Linnuste. Aastail 1948-1964 ilmus Rootsis ajakiri “Vaba Eesti”. Koos USA-s, Kanadas ja Austraalias rajatud harutoimetustega hõlmas see oma tegijate ja kaastöölistena kogu läänemaailma vaba- ja vabadusmeelset noorema põlvkonna eesti rahvuslikku haritlaskonda. Käesolev raamat esitab “Vaba Eesti” veergudelt […]
“Vaba mehe vaba sõna”
Mõte Ülo Ignatsi artiklite kogumik välja anda tuli tema sõpradel Rootsis ja Eestis, kui arutati, mida talle 60. sünnipäevaks kinkida. Ülo Ignats on aastakümnete jooksul kirjutanud Stockholmis ilmuvas “Eesti Päevalehes” ja mitmetes teistes väljaannetes suurel hulgal artikleid väga erinevatel teemadel, andnud välja mitmeid raamatuid ja esinenud paljudes Rootsi tele- ning raadiosaadetes. Läbi aegade on siiski […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“Vaba ühiskonna raamat”
Inno Tähismaa (1970) ja Irja Tähismaa (1977) on mõne arvates skandaalne paar, kelle tegemistest midagi kuulda ei taheta. Mõni teine jälle on ülimalt veendunud, et vähest meediavabadust, mis Eestisse anno 2009 alles on jäänud, kannab eriti missioonikindlalt Tähismaade veebipäevik innoarja.blogspot.com, kuhu nad panevad üles uudiseid ja ühiskonnakäsitlusi, mida valitsustruu ajakirjandus käsitleda ei soovi. Kui Inno […]
“Vabaduse hinnaks on elu”
Eesti ühe teenekaima lähiajaloo uurija, Aino Lepa suurteose kordustrükk sisaldab 2008. aastal ilmunud esmaväljaandega võrreldes hulgaliselt täiendusi, autor on sellesse lisanud ka palju uusi varem avaldamata fotosid. Aino Lepp on uurinud nõukogude okupatsioonivõimude kuritegusid ning metsavendade vabadusvõitlust innu ja pühendumusega kaugelt üle kahekümne aasta. Ta on töötanud arhiivides läbi uskumatult mahuka allikmaterjali, salvestanud ning kirjutanud […]
“Vabaduse väravad”
Eerik-Niiles Kross (sünd. 8. septembril 1967) ei ole ilukirjanik, vaid poliitilise publitsistina omailmelise oraatorstiili valdaja, mis suurel määral esindab autorit üksikult, aga ka üht põlvkonda vaimus ja moes. Laias laastus öeldes on raamatu teemaks Vene ja nõukogude vangipõlvest vabanenud Eesti riigi ja rahva lugu aastatel 1988-2006. Allteemad on päevapoliitilised, ent neid teostab autori eruditsioon terve […]
“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
“Vabadusristi Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani”
1924-1940 / 1990-2014 2015. aastal möödub 25 aastat Eesti Kaitseliidu taasloomisest. See aasta on ühtlasi ka paljude kaitseliidu üksuste – nii struktuuri- kui ka allüksuste taastamise aasta. Teiste hulgas tähistab oma veerandsajandilist reaalset olemasolu ka paljude Tartu ja Tartumaa kaitseliitlaste kodumalevkond – I malevkond. Ajalooraamatute kokkupanijateks ja põhilisteks autoriteks oli väike grupp ajaloohuvilisi staažikaid kaitseliitlasi, […]
“Vabadussõja Jõgevamaa sündmuste lugemik”
… Lugemik on 3-osaline. Esimeses osas on Vabadussõja mälestusi jutustavad artiklid või nendest väljavõtted, ülevaated ja tekstiosad raamatutest, kus käsitletud Vabadussõja sündmusi praegusel Jõgevamaal, samuti üleskirjutatud mälestused. Järgmises osas on Vabadusristi kavaleride pildid koos autasustatud sõjaväelise teenistuskäigu lühikokkuvõttega Vabadussõja eelsest ja sõjaajast, mõnel puhul ka tema tegevusest sõjajärgsel rahuajal. Ära on toodud need Vabadusristi kavalerid, […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Vabadussõja võidusammas”
Vabadussõja võidusamba lugu on olnud pikk ja keeruline. Ühe monumendi kohta liigagi keeruline. Esimest korda võeti monumendi püstitamine jutuks juba 1920. aastal, kohe pärast Vabadussõja lõppu. Ometi polnud määratud sambal siis kerkida. Ühtekokku on samba püstitamist tõsisemalt ette võetud seitsmel korral ja seitsmes kord on viimaks ka vilja kandnud. Viiel korral on monumendi rajamist eestvedanud […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
