“Ungari ülestõus 1956”
Viiekümne aasta eest, 1956. aasta sügisel, puhkes Ungaris Ida-Euroopa esimene relvastatud ülestõus Nõukogude ülemvõimu ja kommunistliku režiimi vastu. Selle eesmärgiks oli demokraatlik mitmeparteisüsteem ja Ungari sõltumatus. Nõukogude väed surusid selle revolutsiooni kõigest kolmeteistkümne päevaga maha. Austria publitsist, Ungari päritolu Paul Lendvai, teose «Ungarlased» autor, kirjeldab isiklikult kogetu ja uusimate uuringute varal tõestatu põhjal rahvaülestõusu dramatismi […]
“Universitas Tartuensis”
Aastal 1986 leidsid arheoloogid Tartu ülikooli keemiahoone tagant Gustav II Adolfi kujutisega õige vana ahjukahli. 17. sajandil andis ülikooli asutaja kujutisega kaunistatud ahi tunnistust linnakodaniku Rootsi-meelsusest. Kahhel tuli maa seest välja Tartu ülikooli esimese asupaiga läheduses Toomemäe veerul. Seal asus jesuiitide kolleegiumi hoone, kus 1630 avati gümnaasium. Kui praegu küsida, kust algas kõrgem haridus Emajõe […]
“Ununenud Tallinn”
Omapärane ajaraamat jutustab Tallinna minevikust vanade fotode ja postkaartide abil. Tallinna unustatud ja vähetuntud paigad elustavad taas ladusa ja teaberohke teksti kaasabil.
“Unustatud sõda”
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956 Üheks Eesti ajaloo kangelaslikumaks leheküljeks on üle kümne aasta kestnud relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni vastu. Aastatel 1944-1956 löödi Eesti metsades meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli lootusetu ning algusest […]
“Unustatud… Krimm”
Ülevaade Krimmi eestlaste Samruki küla elust-olust enda ja oma vanemate elu läbi. Nende töökusest, edasipüüdlikkusest, eesti keele säilitamisest, vaatamata igasuguste takistuste kiuste. Nüüdseks on külas puhastverd eestlasi jäänud kümmekond. Nemad ongi unustatud.
“Uraalidest Kuramaani”
Mälestusi Eesti Laskuskorpuse võitlusteelt Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945. Käsikiri läbi arutatud EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Suure Isamaasõja Vabariiklus Komisjonis. … Eesti Laskurkorpuse võitluse kohta Suures Isamaasõja tandreil on ilmunud raamatuid ja avaldatud artikleid ajakirjanduse veergudel. Kuid neis ülevaadetes, mis on koostatud operatiivdokumentide või arhiiviandmete alusel, käsitletakse peamiselt korpuse suuremate väeüksuste – diviiside, polkude […]
“Ürgühiskonna ajalugu”
Õpikus käsitletakse ürgühiskonna tekkimise, õitsenguaja ja lagunemisperioodi probleeme, misjuures on arvestatud uusimaid andmeid antropoloogia, arheoloogia ja etnograafia vallas. Arvukad illustratsioonid hõlbustavad tekstis esitatu omandamist. Õpik vastab kursusele “Ürgühiskonna ajalugu”, mida õpetatakse ajaloo üliõpilastele.
“Urho Kekkonen ja Eesti”
Emeriitprofessor Pekka Lilja ja toimetaja Kulle Raig kirjutavad Urho Kekkoneni rollist Eesti ja Soome suhete arengus. Kekkonen tegutses aastakümneid Eesti heaks nii poliitika telgitagustes kui ka eesliinil. Raamatus on rohkesti uut teavet 1920. ja 1930. aastatest, sõdade ajast ja Kekkoneni Eesti-visiidist 1964. aasta märtsis. See visiit avas kahe maa suhetes pärast pikka vaikelu uue ajastu: […]
“Urniväljadest ümarkääbasteni”
Populaarteaduslikus raamatus käsitletakse slaavlaste päritolu probleemi ning slaavi ajaloo varaseid järke alates indoeuroopa keererühma kuulunud Euroopa kiviaja asukatest ja slaavi hõimuda eellastest kuni varaslaavi kultuuride väljakujunemiseni. Raamat lõpeb 10. sajandiga m.a.j., mil idaslaavi hõimud jõudsid Loode-Venemaa metsavööndisse ning neist said eesti hõimude vahetud idanaabrid. Huvitav lugemisvara neile, keda köidab ajalugu ja arheoloogia. Sari: “Maailma rahvaste […]
“USA presidentide salaelu”
Kummalised lood ja jahmatavad killukesed Valgest Majast Mõrv, abielurikkumine, hasartmängud, ufod ja… Valge Maja? „USA presidentide salaelu“ pakub jahmatavaid ja tsenseerimata pilte sellest, millega tegelevad Ameerika riigijuhid kulisside taga. Kas oskasite näiteks aimata, et George Washington kulutas tervelt seitse protsenti oma palgast alkoholile? Või et John Quincy Adams armastas Potomaci jões paljalt ujumas käia, Gerald […]
“Usundid ja vaimsed õpetused Eestis”
Mil määral leidub Eestis kabala, spiritismi, woodoo või ka maausuga tegelejaid? Mida tunneb vabastaval hingamisel osaleja? Mis on Gurdžijevi sakraalsed liikumised ja millele keskendub Lilla Leegi hoidja vennaskond? Kas Gunnar Aarma vaimsete põhimõtete ja Osho õpetuste järgijate kogemustes on sarnasusi? Nendele ja veel paljudele muudele vaimsuse avaldumisviisidega seotud küsimustele pakub vastuseid käesolev raamat, mis toob […]
“Uurimus ajaloost”
See raamat on katseks teha seda, mida pealkiri lubab: olen püüdnud vaadelda inimkonna ajalugu tervikuna. See tähendab, et olen vaadelnud teda päris algusest peale kuni käesoleva aastani (1972) välja – ja ühtlasi globaalselt. Meie harjumuspärane vaateviis ei ole tegeliku ajaskaalaga vastavuses. Esimese poole miljoni, aga võib-olla ka miljoni aasta jooksul pärast seda, kui meie eellastest […]
“Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II, V, VII” 3 raamatut
I. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Liivimaa finantssuhted XVII sajandil – H. Ligi. Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816 – A. Helbe. Kahe suuna vaheline võitlus Soome Sotsiaaldemokraatlikus Parteis aastail 1905-1916 – K. Jaanson. Rootsi kaubanduslik krediit kodanlikule Eestile aastail 1923-1927 – H. Koik. Eesti, Soome ja Läti […]
“Uus maja vanal kohal. Tartu Ülikooli Narva Kolldeži uue õppehoone lugu”
Sisukord Ajalugu Keskaegne Narva – väike linnake Liivimaa idapiiril Narva 16. ja 17. sajandil – kataklüsmid ja õitsengud Narva õitseng 17. sajandi lõpus Vana maja Börsihoone ehitamise eellugu: linna rae ja kindralkuberneri vastasseis Börsihoone Narva Põhjasõda Börsihoone 18.-20. sajandini: suur ja tühi hoone Teine maailmasõda ja Vana Narva kadumine Arheoloogilised kaevamised – üle 2000 m2 […]
“Uusaja kultuurilugu IV”
Suurest katkust kui Esimese maailmasõjani Egon Friedell (kuni aastani 1916 Friedmann) sündis 21. jaanuaril 1878 Viinis. Ta õppis filosoofiat ja germanistikat; aastal 1904 promoveerus tööga “Novalis filosoofina” (Novalis als Philosoph). Tegutses kabareeartisti, teatrikriitiku, följetonisti, kirjaniku ning kirjandusliku kabaree juhina; oli Max Reinhardti trupi näitleja. Kuulsuse tõi talle “Uusaja kultuurilugu” (Kulturgeschichte der Neuzeit, 1927-1931). Kavandatud mahukast […]